R, 9.12.2022

Marek Strandberg: õiglase ülemineku kõverpeegel

Marek Strandberg
, tehnoloogiatoimetaja
Marek Strandberg: õiglase ülemineku kõverpeegel
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Marek Strandberg, tehnoloogiatoimetaja
Marek Strandberg, tehnoloogiatoimetaja Foto: Eero Vabamaegi/Postimees
  • Euroopa-ülene plaan on saada lahti liigaeglastest süsinikuringetest
  • Mets on kliimakriisi kontekstis samuti liiga aeglaselt taastuv
  • VKG soovib põlevkivi asemel hakata puitu töötlema

«Peame oma metsa väärindama!» Vapustav lause, kas pole? Metsamajandus, mets kui tooraine, ja et kõik igati korras oleks, tuleb seda teha vastutustundlikult: metsa peab tagasi istutama!

Stopp! Kahjuks on see paras jama. Lõigates metsast puid, kaob sealt ka muu elu… kas me ikka teeme sellest kõigest paberit või kiudu? Loomulikult mitte. Ja kui istutame metsaalale tagasi puid, kas siis taastub kõik nagu enne? Aina kehvemini ja varsti üldse enam mitte.

Innovatsioonijutuga majanduslavale astunu võiks pöörata pilgu kiirelt kasvava tooraine poole. Vetikail on võime kasvada aastas kuivaines mõõdetult kuni 100 t hektari kohta!

Eesti metsad ongi unikaalsed. Veel ehk on. Ettevõtjate ja riigi suhtekorralduslikus silmamoonduses julgustatakse looduse liigkasutust loosungiga: «aga mujal on veel hullem». Meie uus Euroopa-üleselt oodatav (roheline) ühisväärtus on saada lahti liigaeglastest süsinikuringetest majanduses. Mets on kliimakriisi kontekstis liigaeglaselt taastuv. Faktina saab aina enam selgeks, et pigem mets ei taastugi.

Põhjavesi, mis kaevandustest merre rändab, on enamjaolt jääaegadest päritud. See ei taastu.

Veel sellest vabrikust: puidu jahvatamine ja tselluloosiks tegemine on veemahukas. Tavaliselt paikneb selline tehas mõne jõe ääres. VKG jõgi on aga kaevandusest välja pumbatav vesi: põlevkivikihid jäävad allapoole põhjaveekihte ning vesi imbubki kaevanduskäikudesse. Sealt tuleb see välja pumbata. Üle saja miljoni tonni aastas pumbatakse kaevandustest seda vett merre.

Kübaratrikk, mida VKG plaanib, on aga lihtne: jätke vee erikasutusluba alles, me hakkame vett kasutama hoopis puidu töötlemiseks ja siis lõpetame põlevkivikasutuse. Kõlab nagu tuumajaamaehitaja ütleks, et jaama me küll ei ehita, aga kuna jäätmete matmiskoht on juba olemas, siis hakkame tegema palju tulusamat äri ja teiste jäätmeid matma. Muide, ka see viimane variant – küll lõõpimisi öeldud – võib lõpuks saada siia kavandatava tuumaäri olemuseks.

Põhjavesi, mis kaevandustest merre rändab, on enamjaolt jääaegadest päritud. See ei taastu. Praegu juba on Soome lahe ranniku lähedasemad kaevud soolased. Merevesi tungib neisse sisse.

On arvatud, et VKG soovib oma plaanide elluviimiseks kasutada õiglase ülemineku fondi rahavoogusid. Mis siin küll õiglast on? Vesi kaob, raiehimu lõõm saab hagu juurde ning praegune tselluloosikeemiatööstus ei vaja ülemäära palju inimtöötajaid. Eksport kasvatab teadagi omanike kapitali ning riigi maksebilanssi, aga vähem kohalikku heaolu.

Loodusressursside keskerakondlik valitsemine on muret tekitav, sest see organisatsioon ei suuda jätkuvalt välja filtreerida neile loomupärast hooletust ühisvaraga tegelemisel. Loodus on ühisvara nagu maksudest kokku meisterdatud büdžettki – kummagi seaduste mõistmine pole praegusele võimule jõukohane.

Rekultiveeritud Aidu põlevkivikarjäär 13.10.2016
Rekultiveeritud Aidu põlevkivikarjäär 13.10.2016 Foto: Mihkel Maripuu
Märksõnad
Tagasi üles