Andi Hektor: miljardi euro küsimus

Andi Hektor Foto: Erakogu

Iduettevõtlus on Eestile palju kasu toonud, nüüd tuleks aga edasi mõelda süvatehnoloogia kasutamisele selles vallas, et kasu veelgi kasvaks, kirjutab kolumnist Andi Hektor.

Minuni jõudis Londoni kandist häid uudiseid, et Maarjamaa viljakast mullast on võrsunud kaks idumiljardäri! Hip-hip hurraa! Mõned tüütud pessimistid jõllitavad mind nüüd altkulmu, et mis kasu on idukatest ja miljardäridest. Rumalad, vastan ma, nüüd on meil täpselt üks miljardär rohkem kui leedukatel. Mida sa, hing, veel tahta võid!

Kevadest mäletame, et oleme maailma tipus ükssarvikute ehk miljardi dollari väärtusega iduettevõtete poolest, per capita, muidugi. Tõepoolest, minul on sellest kuulsusest kasu lõigata. Olles ise ka iduettevõtja, siis tean, et sellised positiivsed uudised tõmbavad värsket raha, uusi investoreid ja idutalente nagu kärbsepaber kärbseid. Aga kas sellest on kasu ka neile, kes idupõllul ei toimeta? Pessimist minu aju tagasopis poriseb mulle, et iduettevõtete töötajad ja tööjõumaksud moodustavad kokku vaid ühe protsendi Eesti töötajatest ja maksutulust. On’s kogu uudiskära siis õigustatud?