Tarmo Pikner: oo sport, sa oled… mis asi?

Tarmo Pikner Foto: Erik Prozes

Eksite – ma ei alusta jalgpallist. Ka mitte rallist. Alustan kaasaegsete olümpiamängude isa Coubertini hüüatusega «Oo, sport, sa oled rahu!». Kuid keda see huvitab, sest see pole ju ometi tõsi. Isegi koroona tõttu (mitte segi ajada lauamänguga, mis võib saada olümpiaalaks) edasi lükatud olümpiamängudel ei paku üllad ideed ammu huvi, sest sport nimetusena ja tegevusena on kaotanud igasuguse tähenduse. Noh, umbes nagu demokraatia – see on hoomamatult kõikjal ja kõiges.

No mis te arvate e-spordist? Tunnistan ausalt, ma ei tea, mis värk see on, kuid pealkirjadest olen aru saanud, et ilmselt on tegemist arvutiklahvide klõbistamisega või nuppudele vajutamisega. Seda nimetatakse spordiks. Keegi maksab (kahtlustan, et arvutikiipide tootjad) kiireimale klõbistajale raha. Kahtlustan, et makstakse rohkem kui maailma viimane päris sportlane Erki Nool teenis.

Lisaks sportlastele on lausa ultrasportlasi. Nii on leitud hull mees, kelle peal katsetatakse, kas inimese süda lõpetab tegevuse 10, 20 või 30 maratoni järjestikusel läbimisel. Jah, teadus nõuab ohvreid, aga sildiks on sport. Ei imestaks, kui säärasel hullusel on suitsiidseid järgijaid.