K, 30.11.2022

Juhtkiri ⟩ Eesti filmi pidupäev

Postimees
Eesti filmi pidupäev
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
«Kupee nr 6» stsenaristid Livia Ulman ja Andris Feldmanis koos kaasprodutsent Riina Sildosega Cannes’is filmi esilinastusel. 
«Kupee nr 6» stsenaristid Livia Ulman ja Andris Feldmanis koos kaasprodutsent Riina Sildosega Cannes’is filmi esilinastusel. Foto: Erlend Štaub
  • Cannes’i grand prix on eesti filmimaailma jaoks enneolematu
  • Eesti tähtsaim ressurss on südamega tööd tegevad inimesed
  • Järgmine kord võiks Cannes'i jõuda ka Eesti režissööri film

Nädalavahetus tõi Eesti filmiloo jaoks midagi enneolematut – eestlaste kaasabil valminud «Kupee nr 6» võitis Cannes’i filmifestivalil n-ö teise koha ehk grand prix’. See saavutus ennustab viimastel aastatel kõrget lendu näidanud Eesti filmile veelgi helgemat tulevikku maailma tipus.

Eestlaste panus soomlaste ja venelastega koos loodud linateosesse oli märkimisväärne: stsenaariumi kirjutasid Livia Ulman ja Andris Felmanis, filmi kaasprodutsent on Riina Sildos. Peale nende olid meeskonnas ka kostüümikunstnik Jaanus Vahtra, grimmikunstnik Liina Pihel, režissööri 1. assistent Ralf Siig, režissööri 2. assistent Maria Kljukina ja tegevprodutsent Anneli Savitski.

See tõestab taas kord, et väikse Eesti kõige tähtsam ressurss on ägedad inimesed, kes hingega oma tööd teevad. Ulman, Feldmanis ja Sildos on oma varasema tegevusega juba eestlaste südamesse tugeva jälje jätnud. Kaks esimest neist on kirjutanud stsenaariumeid sellistele kultuslikele teleseriaalidele nagu «Ohtlik lend» ja «Kättemaksukontor». Sildos aga on produtsendina teinud võimalikuks Eesti laste ühe suure lemmiku Lotte ekraanile jõudmise. Filmimaailma absoluutsete tippnimede konkurentsis Cannes’i grand prix’ võitmisega on nad aga täiesti uue dimensiooni avanud ja püstitanud maailmaareenil eestlaste jaoks võimsa teetähise, mille poole tulevikus pürgida.

Kaader filmist «Kupee nr 6».
Kaader filmist «Kupee nr 6». Foto: Sami Kuokkanen

Eestis kipub ikka juhtuma, et tegusate inimeste saavutusi võetakse vahel liiga enesestmõistetavalt ja ovatsioonidele ei järgne väärilist toetust. Eesti filmikunsti viimaste aastate edu aga näitab, et just seda on vaja, nagu rääkis ka «Kupee nr 6» kaasprodutsent Riina Sildos eelmisel nädalal Postimehele. Ta tõi esile, et Eesti 100 rahastus andis siinsele filmikunstile erilise tõuke ja sellest ajast on suur hulk meie filme festivalidel edukad olnud. Produtsent tegi ka ettepaneku, et Eestis võiks tekkida ka režissööripalk, nagu on näiteks kirjanikel ja heliloojatel. «Seda on neile vaja nagu hapnikku – siis nad tõusevad lendu,» sõnas ta. Ja tõepoolest, selline samm näitaks, et riik tahab oma inimestega koos suuri asju teha.

Cannes’i grand prix tõestab taas kord, et väikse Eesti kõige tähtsam ressurss on ägedad inimesed, kes südamega oma tööd teevad. Nende panust võiks riik veelgi rohkem hinnata.

Just koostöö on see märksõna, mis on eestlastele filmimaailmas seni edu toonud ning tõi ka praegu. Tänases lehes räägivad «Kupee nr 6» stsenaristid, missugune põnev õhkkond valitses režissöör Juho Kuosmaneniga koos filmi luues. Ja nagu teada, on ka mitmed varasemad Eesti filmikunstile nime teinud teosed sündinud rahvusvahelise seltskonna abil, näiteks võõrkeelse filmi Oscari nominatsiooni saanud «Mandariinid». Seda võimaldavad taas säravad inimesed, kes on Eesti filmimaailma rahvusvahelisel väljal hoidmise ja kontaktide loomise oma südameasjaks võtnud, nagu näiteks PÖFFi meeskond eesotsas Tiina Lokiga, kes ka Postimehe 2020. aasta kultuuriveduri tiitli said.

Ja ehkki praegu läheb suurem au ja kuulsus filmi eest Soome ja põhjanaabrid esitavad teose suure tõenäosusega ka Oscarile, on Eesti esimest korda auhinnatult filmikunsti põhiliigas ning siit edasi saab ainult vägevamaid tegusid teha. Järgmine kord võiks Cannes’i jõuda ka Eesti režissööri film. Kuid juba praegu on tunne väga-väga uhke.

Märksõnad
Tagasi üles