/nginx/o/2018/11/07/11554903t1h5e12.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/07/16/13922370t1h69e2.jpg)
- Kapten Arikase selja taga on väärikas karjäär
- See sillutas teed Estonia uurimise juhtimiseks
- Arikas juhib ka uurimislaeva kindlalt sadamasse
Nädala nägu. Napisõnaline kapten Rene Arikas heidab valgust parvlaev Estonia rambi taha.
Ohutusjuurdluskeskuse (OJK) juhataja Rene Arikas on kogenud kaugsõidukapten, kes valib põhjalikult vestluspartnereid ning sõnu. Merel peab infovahetus olema lühike ja täpne, infomürast või ebatäpsest sõnumist võib saada alguse katastroofiga lõppev sündmuste jada. Suure emotsionaalse laenguga Estonia uuele uurimisele osaks saavat massiivset meediatähelepanu nägi Arikas ette juba enne, kui nõustus rahvusvahelise ühiskomisjoni juhi toolile istuma. Pikk kogemus kaptenisillal ja kabinettides andis talle enesekindlust see laegas avada.
Eelmise aastani kulges Arikase karjäär kindlal kursil kenas pärituules. Tormipuhangud ja nähtamatud allhoovused klaaris kapten leebelt naeratades nõnda, et võhikule tundus kõik parimas korras. Tosina aastaga suure laeva kaptenisillalt eduka eraettevõtte BLRT tippjuhiks ja sealt veeteede ameti peadirektoriks tõusnud Arikas kaasati hinnatud eksperdina mereakadeemia, merendusnõukoja ja kaitsetööstuse liidu töösse, temalt küsisid nõu ministrid ja riigikogu liikmed.
Estonia uuele uurimisele osaks saavat massiivset meediatähelepanu nägi Arikas ette juba enne, kui nõustus rahvusvahelise ühiskomisjoni juhi toolile istuma. Pikk kogemus kaptenisillal ja kabinettides andis talle enesekindlust see laegas avada.
Ent tehnikamagistri kraadiga ning laevainspektori ja -audiitori põhjaliku teadmistepagasiga kaptenil oli Eesti jälle mereriigiks muutmiseks suurem visioon kui vaid veeteede süvendamine ja tuletornide üle võõpamine. Arikase juhtimisel töötati välja laevanduseelnõu nime all tuntuks saanud seadustepakett, mille sihiks oli tõsta Eesti lipp maailma kaubalaevanduses taas ausse ning tuua lisaks kuulsusele Eestisse ka töökohti, teenustasusid ja maksutulusid. Riigikogu kiitis seadustepaketi 2019. aastal ühegi vastuhääleta heaks. Tundus, et Eesti kui mereriigi kurssi ei väära enam miski.
Välk lõi sisse koroona-aasta alguses, kui poliitikud lõid riigireformi teerullile tuurid sisse ning veeteede amet ja lennuamet otsustati ühendada maanteeametiga. Sama aasta mais lõppes Arikase ametiaeg ning ettekäändel, et amet varsti nagunii likvideeritakse, ei pikendanud ministeerium tema ülesandeid peadirektorina ega korraldanud ka uut konkurssi. Arikas nööpis laitmatult triigitud kaptenikuue kinni ning lahkus lammutatavalt laevalt sirge selja ja malbe naeratusega. Ainult ta ise teab, kui valus võis olla vaadata, kuidas suurprojekt Eesti merenduse elavdamiseks tükkhaaval autoregistribüroode ja lumesahabrigaadide vahel laiali jagati.
Siiski ei hakanud Arikas kibestunud arvamuslugusid kribama ega jaganud kommentaare uue mammutameti merendusalase võimekuse kohta. Tema oli oma töö teinud parima teadmise järgi ja reederi otsuseid kapten ei arvusta. Ning elu tõigi ta teele veel põnevama väljakutse, millist paljudel merendusekspertidel elus kordagi ette ei tule. Arikas kandideeris OJK juhiks.
Seni rahulikult rongi-, laeva- ja lennuõnnetuste põhjuste üle juurelnud ministeeriumi tagasihoidlik allasutus oli kohkunud, kui Rootsi TV-poiste amatöörvideo avalikustamise järel tuli kolme valitsuse ühisotsus, et nüüd hakkab keskus lisaks lennukite mootoririketele ja autoavariidele raudteeülesõidukohtadel uurima ka parvlaev Estonia eelmist uurimist. Märtsis ametisse astudes ei oodanud Arikast OJKs suur meeskond uurijaid, avarad kabinetid ega rikkalik eelarve. Tal oli küll poliitikute lubadus eraldada uuringuteks kolm miljonit, kuid raha OJK käsutusse andmine venis. Talle omase diplomaatilisusega jättis Arikas Postimees TVs esinedes täpsustamata, kelle tegematajätmiste tõttu tuli tal välitöödele asuda poolikult komplekteeritud varustusega, läbi viimata hangetega ning täitmata ametikohtadega. Vajalikud OJK töötajad said ametisse viimastel tundidel, enne kui laev EVA-316 asus teele uuringutepiirkonna poole.
/nginx/o/2021/07/16/13922371t1h3ba0.jpg)
Tugevamalt kui ükski üheksas laine tabas uurimislaeva aga hoopis meeletu meediatähelepanu. Kuigi Arikas oli reeglid eelnevalt kindlalt paika pannud ning lubas avaldada ainult seda osa uurimistulemustest, mille komisjon on avaldamiskõlblikuks tunnistanud, lekkis Rootsi meediale paar fotot laevakere vigastustest. See omakorda andis põhjuse tuua uuesti välja kõik vahepeal vaibunud vandenõuteooriad. Kuni uuringute juht sonarite ja allveekaameratega majandas, hakkas sadama ka skandaalihimulisi päringuid: pomm või allveelaev, kes rambi lahti tegi ja salakauba ära viis, ja kus on kapten Piht?
Pole kahtlust, et kapten Arikas juhib ka selle uurimislaevukese kindlalt sadamasse ning esitab ettenähtud ajal põhjaliku raporti koos vastustega kõigile küsimustele, mis praeguse uuringu eel püstitati. Kui sellele järgneb otsus avada uuesti Estonia huku uurimine, siis kas järgmine uurimine jääks kapten Arikase kursile või sellest liiga kõrvale, võib temalt küsida teisipäeval toimuval pressikonverentsil. Tõenäoliselt Arikas naeratab ja ei kommenteeri. Kui ülesanne antakse, siis ta täidab selle.