Juhtkiri ⟩ Muutuvas kliimas peame muutuma ise

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts

• Kõikmõeldavad hädaolukorra stsenaariumid tuleb juba varakult läbi mängida
• Ei saa ette teada, milline oht meid tulevikus tabab
• Riiklikud süsteemid peavad olema vastupidavad ja kriisi korral koos töötavad

Kriisid ei hüüa tulles. Valmistudes pelgalt ohtudeks, mida juba teame ja tunneme, oleme ajast maha jäänud. Eesseisvad muutused nõuavad ka valmistumist enneolematuks.

Taevased väed paistavad olevat Ülemiste vanakesega mesti löönud. Linn peab uuenema pidevalt, nüüd aga hoopis kliimamuutustega kohanemiseks. Samuti pole mingit garantiid, et vanake alles ehitusjärgus linna üle ei ujuta. Erakordselt tugevad vihmasajud ja rekordilised kuumalained kummitavad meid tulevastel aastakümnetel üha enam, kuid praegune linnakeskkond on loodud hoopis rahulikuma aja tarbeks.

Enam ei saa loota pelgalt kliimamuutuste leevendamisele, vaid ette tuleb võtta ka kohanemine nende muutustega, mis juba silmapiiril on. Eestit kimbutab juba mitmendat nädalat ennenägematu kuumalaine, mis paneb ka muidu looduskaugeid linnainimesi parke ja varjulisi puid hindama. Linn aga toodab samal ajal juurde asfaldiplatse, mis ei aita ära juhtida vihmavett ega paku varju leitsaku eest – saagu rahvas ise halva ilmaga hakkama.

Tänane leht kajastab viimastel päevadel Saksamaa läänepoolsemaid liidumaid laastanud üleujutusi, mille tagajärjel on hukkunud üle 100 inimese ja elektrita jäänud sajad tuhanded majapidamised. Tugevad vihmad on üle ujutanud ka Belgia, Hollandi ja Luksemburgi.

Ei saa ette teada, milline oht meid tulevikus tabab, küll aga saab muuta riiklikke süsteeme vastupidavamaks ootamatutele hädaolukordadele.

Paar aastat tagasi ei pidanud riigid tervishoiusüsteemi vastupidavust prioriteetseks teemaks, sest puudus globaalse pandeemia kogemus. Ilmselt pannakse järgnevatel aastatel enneolematult rõhku just tulevaste pandeemiate ennetamisele. Kuid kui suur on tõenäosus, et täpselt sama kriis juhtub uuesti? Oma vigadest õppimine on hea, kuid nüüd on aeg õppida ka sellest, mis veel tulemata on.

Läks hästi, et kuumalainest tingitud vaktsiinide riknemine ei toonud kaasa suuri järelmõjusid Eesti vaktsineerimiskavale. Tulevikus ei saa aga loota sellele, et kliimamuutused jäävad mõjutama ainult kõrvalisi osi ühiskonnast, sest ümbritsev keskkond on miski, millega puutuvad eranditult kokku kõik inimesed. Elame ajal, kus ühe teenuse kokku kukkumine viib tihti ka laiemate süsteemide häirituseni. Seetõttu tuleb kõikmõeldavad hädaolukorra stsenaariumid juba varakult läbi mängida.

Olgu see pandeemia, kuumalaine, massiline sisseränne, küberrünnak või mõni muu ootamatu hädaolukord, ei saa me ette teada ega valmistuda täpselt selleks ohuks, mis meid tulevikus tabab. Küll aga saame muuta oma riiklikud süsteemid vastupidavamaks ootamatutele hädaolukordadele, koordineerides paremini ministeeriumite ja valitsusväliste asutuste tööd ning tehes kindlaks vastutusahelad.

«Sõltumata sellest, milline kriis on, otsime universaalseid lahendusi,» kirjutab Lõuna päästekeskuse juht Margo Klaos tänases AK «Fookuse» loos. Piisavalt hästi kriisideks valmistudes võib juhtuda, et ka Ülemiste vanakese veetulv on kui hane selga vesi.