Igasuguste avalikkust raputanud õnnetuste, terroriaktide või mõrvade puhul on mängu tulnud vandenõuteooriad. Ikka veel vaieldakse näiteks 1963. aastal toimunud USA presidendi John Kennedy mõrva üle: kas selle sooritas üks või mitu inimest. 1912. aastal uppunud Titanicu puhul on tänini arutlusel küsimus, kas saanuks päästa rohkem laeva pardal olnud inimesi. Niisiis jäävad suure tõenäosusega ka Estonia hukku saatma vandenõuteooriad ja küsimused, kas eelneval uurimisel tehti vigu.
Avatud vööriramp ei vasta kindlasti praegu küsimusele, kas eelnevad Estonia uuringud on teinud vigu. Kuid uurimisel saadud info olgu avalik ja seni on Estonia hukkumiskohas töötav uurimisrühm ka seda infot avalikkusega jaganud. Eks uurijad mõista oma õlul lebavat koormat, sest avalikkuse huvi Estonia vastu pole raugenud ka nüüd, 27 aastat pärast katastroofi. Mida avalikum on uurimistöö, seda vähem on vandenõuteooriaid. On ka arusaadav, et uurijad ei soovi kohe teha mingeid suuri järeldusi.