Margus Punab: tehkem päriselt rahvastikupoliitikat!

Professor Margus Punab. Foto: Kristjan Teedema

Praegune sündimuspoliitika tegeleb mikromanageerimisega, vaja oleks aga päriselt toimivaid ja lootustandvaid ideid, kirjutab Tartu Ülikooli kliinikumi meestekliiniku juht Margus Punab.

Juba aastaid on väga paljud inimesed kirjutanud ja rääkinud, kuidas väike sündimus on Eesti suurimaks probleemiks. Enamasti on neid muretsejaid ühendanud kaks asjaolu. Esiteks, nendest endist sündimus karvavõrdki ei sõltu ja neilt ei nõuaks sündimuse tõstmiseks rakendatavad meetmed mingit isiklikku lisapingutust. Teiseks, katastroofi kuulutatakse küll, aga ühtegi toimivat meedet olukorra parandamiseks ei pakuta. Riik on küll rahvastikukriisi vahepeal kuulutanud prioriteetseks teemaks, kuid sisuliselt positiivseid arenguid tänaseks ei ole. Toimivaid või kasvõi lootustandvaid ideid pole samuti viimase kümnendi jooksul välja pakutud. Administratiivsed sammud teema fookusesse tõstmiseks on praeguseks samuti raugenud. Mikromanageerimise taseme meetmed, mida sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistikaosakonna juhataja Hede Sinisaar oma hiljutises kurikuulsas vastuses pakkus, võiksid ehk summaarset sündimuskordajat kasvatada mõne protsendi jagu, aga kui arvestada, et 2020 oli vastav näitaja 1,58, siis annaks kasvõi 5-protsendiline kasv tulemuseks sündimuskordaja 1,66, mis on kahjuks sisuliselt sama kaugel vajalikust kui praegune arv. Lisaks võib Euroopa Liidu statistika andmebaasist leida, et viimane mohikaanlane, kus summaarne sündimuskordaja ületas arvestusliku rahvastiku taastootetaseme (2,1) oli Island aastal 2010. Aga sealgi oli vastav näitaja kriisieelsel 2019. aastal langenud juba 1,74 juurde.

Eestis on meil elanikkonna taastootmisvõimekuse osas tegelikult topeltprobleem lahendada. Esiteks siis eespool kõneletud väike sündimus. Teiseks aga hoopis varjatum mure – me kaotame avatud maailmale olulise osa igast tänasest sünnikohordist. Seejuures on lahkujate seas ülekaalus noored parimas reproduktiivses eas naised. Kelle viib haridustee jätkamine, kelle armastus, kelle karjäärivõimalus Euroopa Liidu või mõne muu atraktiivse tööpakkuja poolt. Viimase viie aasta jooksul on 15–35 eluaasta vanuste Eesti kodanike migratsiooni saldo olnud järgmine: lahkunud on Eestist 2523 naist ja 2119 meest enam, kui siia on tulnuid.