Triin Teramäe: kas kodusid vastsündinutega on inimlik õhku lasta?

Triin Teramäe FOTO: Kalle Veesaar Foto: Kalle Veesaar

On kummastav, et ühiskonnas, kus lõputult jutlustatakse rikastavast multikultuursusest ja kõigi võrdsusest, ometi ei võimaldata looduse mitmekesisust, ökoloogilist rikkust ning nõrgemate ja kaitsetute loomade-lindude õigust elule ja järglaste saamisele, kirjutab aktivist Triin Teramäe.

Kui ühel mai alguse päeval maakoju tulime, avastasime, et maja taga olevas metsas, mis oli tavaliselt täis linnukeste kevadrõõmu laulu ja kus näitab end iga päev üks kitsepere, möllas mootorsaag ja kõik kohad olid täis väärikate puude värskeid laipu. Nägin mitut lindu meeleheitlikult säutsudes langenud puude võrestikus oma poegi otsimas. Tegemist on eraomandis oleva metsaga, kus ehitada ei tohi, aga mille omanik on ka varem raiunud samal ajal ilma raieloata.

Kontakteerusin keskkonnaametiga, kes ütles, et sellel aastal on raieluba olemas. Tundsin huvi, kuidas üldse raielubasid praegu pesitsusajal raiumiseks väljastatakse, mille peale inspektor seletas, et keskkonnaamet väljastab iga päev loendamatult raielubasid hoolimata pesitsusrahust, kuna ei varasemad ega praegune keskkonnaminister ei suvatse pesitsusrahu välja kuulutada. Kui pöörasin inspektori tähelepanu looduskaitseseadusele, mis selgelt keelab pesitsusajal lindude häirimise ja pesade hävitamise, ütles inspektor, et see kehtib ainult siis, kui linnupoegade laibad on juba ette näidata. Ehk siis linnupoegade tapmine ja pesade hävitamine on lubamatu ainult siis, kui tohutu võrestiku alt õnnestub mõne hinge vaakuva linnubeebi laip välja tirida. Ometi teavad ju kõik, et linnupojad ei oska lennata, rääkimata munadest. Märkimisväärne on muidugi siinkohal ka asjaolu, et raielubasid väljastab keskkonnaamet ja ka järelevalvet nende siis ilmselgelt ekslikult pesitsusajal antud raielubade ja raietegevuse üle teostab seesama keskkonnaamet.