Juhtkiri ⟩ Vaja on sõltumatut uurimist

Urmas Nemvalts joonistab FOTO: Urmas Nemvalts Foto: Urmas Nemvalts

• Vaktsiinide raiskuminemise eest peab olema vastutaja
• Uurida ei saa inimesed, kes võivad olla asjaga seotud
• Vaktsiinide hooletusse jätmist peab uurima sõltumatu komisjon

Asjaga seotud inimesed ei saa uurida omaenda möödalaskmisi

Tänase lehe Eesti uudiste küljel on ülevaade sellest, kuidas riik vilistab seadustele vaktsiinide ja teiste ravimite hoiustamisel terviseameti hoiukohtades ja kuidas üle kolmemiljonilist vaktsiinide riknemist uurib komisjon, mille mõnel liikmel on huvide konflikt.

Vastavalt seadusele peavad ravimite hulgimüüjad registreerima kõik asukohad, kus nad ravimeid hoiustavad. Terviseamet kuulub samasse kategooriasse, kuid miskipärast on neile rakendatud tunduvalt leebemaid tingimusi. Kuigi nad hoiavad ravimeid lausa üheksas kohas üle Eesti, on neil registreeritud hoiukoht vaid Tallinnas.

Hoiukohtade registreerimine tähendab vastutust, sealhulgas võimalust trahvida ravimite käitlemise reeglite rikkujaid kuni 32 000 euro suuruse trahviga. Võimalik, et terviseamet on rikkunud juba hoiukohtade registreerimata jätmisega ravimite käitlemise nõudeid, ja ka vaktsiinide riknemise põhjused võisid tuleneda hooletust käitlemisest.

Lisaks tänavusele suurkahjule riknes terviseametil ka mullu Võru esinduses vaktsiine ja muid ravimeid, kokku ligi kaheksa tuhande euro väärtuses. Ometi õigustab järelevalvet teostav ravimiamet isegi terviseametile rakendatud erikorda. Kui mitte muud, siis rakendatakse siin riigi- ja eraettevõtetele topeltstandardeid. Ja selle tagajärjeks on miljonitesse ulatuvad kahjud.

Kuid jamad ei piirdu sellega. Küsimusi tekitab ka kahjude uurimise komisjoni koosseis. Nimelt kuulub komisjoni ka sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske, kelle haldusalas suurkahju tekkis, samuti allub ta kaudselt riigisekretärile, kes on komisjoni esimees. On kaheldav, kuivõrd erapooletult saab komisjon uurida ja otsustada, kui küsimuse all on ka ühe komisjoni liikme tegevus.

Vaatamata suurele kahjule suhtub ka prokuratuur uurimise alustamisse väga leigelt, leides, et tahtlust selle kahju tekkimisel ei ole täheldatud. Ometi ei pea kahju tekitamise taga olema tingimata tahtlus, et süüdlaste tuvastamiseks uurimist alustada.

Kõik need seigad näitavad, et riik suhtub juhtumisse umbes samamoodi nagu Ultima Thule kuulsas laulus: «See mõni mõis, las ta lohiseb, see köis. Sest see ka mõni pahe...». Veelgi arusaamatum on, miks riigikogu opositsioon ei ole üles näidanud mitte mingit põhimõttekindlust.

Kui aastate eest tuli ilmsiks teravilja suuremahuline kadumine riigi viljasalvest, moodustati riigikogu erakondadeülene uurimiskomisjon. Samuti algatas kriminaalasja prokuratuur. Praegu aga lihtsalt mängitakse uurimist, kuigi riigile tekkinud kahju vaktsiinide riknemisest on isegi suurem kui viljasalve juhtumi puhul.

Sellise ükskõiksusega meie ühisvara hävimise uurimisel ei tohi avalikkus leppida, ja seda mitmel põhjusel. Esiteks on vaja erapooletut analüüsi, mis juhtus, miks juhtus ja milline on eri ametnike vastutus. Teiseks on vaja saada kord majja terviseameti vaktsiinide käitlemises, et sedalaadi juhtumid ei korduks.

Kolmandaks ning kõige olulisemana on vaja tagada, et ei oleks topeltstandardeid selles, kui põhjalikult ja ausalt eri juhtumeid uuritakse. Sellest sõltub kodanike usaldus riigi vastu üldisemalt.