Helena Eglit: Afganistanist Haitile?

Helena Eglit Foto: Konstantin Sednev

Kuigi USA soovib militaarset jalajälge välismaailmas vähendada, näib Haiti presidendi Jovenel Moïse’i mõrva puhul, et pärast pikka maailmapolitseiniku karjääri on keeruline pensionile minna. Trumpi ajastu illusioon, et riik suudab end naaberriikide probleemidest müüriga eraldada, ei pea paika.

Paralleelselt sellega, kui Biden Ühendriikide 20-aastasele sõjategevusele Afganistanis rasvase joone alla tõmbas, mõrvati 7. juuli varahommikul Haiti president Moïse. Haiti valitsus palus pärast juhtumit Ühendriikidelt ja ÜRO-lt militaarset abi, et säilitada riigis mingigi turvalisus. Bideni administratsioon seisab nüüd lahkteel: kas haarata politseiniku roll Haitil või riskida riigi destabiliseerumisega. Bideni toetuseks võib öelda, et lihtsat lahendust siin pole, sest risk näib kaasnevat iga sammuga. Ka väikseima militaarse abiga võivad Ühendriigid kaotada oma kodanike elusid, nagu see juhtus USA juhitud ÜRO sekkumisel Somaaliasse 1990. aastate alguses. Haiti kriisi ignoreerides seisab USA aga uue põgenikelaine ees.

Sois prudent – ole ettevaatlik – on Haitis üks levinumaid lauseid. 2010. aasta katastroofilisele maavärinale järgnes kooleraepideemia. Haiti riigisisesed institutsioonid on nõrgad ning aastaid on lokanud kuritegevus, vaesus ja korruptsioon. Omajagu ütleb juba asjaolu, et president mõrvati oma kodus. Liidri puudumine raputab Haiti niigi nõrka vundamenti. USA on püüdnud viimastel aastatel Haiti pilvisest taevast mööda vaadata. Viimased sündmused seavad USA aga vahetu humanitaarse ja poliitilise kriisi ette.