Pärast edukat lendu ütles Branson: «Kujutage ette maailma, kus igas vanuses, igasuguse taustaga, igast soost või mis tahes rahvusest inimestel on võrdne juurdepääs kosmosele. Ja kuidas nad, minu arvates, hakkavad innustama meid kõiki siin all maamunal.»
Kuigi kõigi inimeste võrdne ligipääs kosmoselendudele võib olla utoopia, pole põhjust kahelda, et turism ja kommertslennud kosmoses muutuvad tavaliseks juba lähitulevikus. Tehnoloogilist progressi peatada pole võimalik, kasutajate lisandumine elavdab arendustöid, mis muudab uuenduse mõne aja pärast kättesaadavaks paljudele.
Küllap Postimehe lugejad mäletavad omagi kogemusest, kuidas esimesed mobiiltelefonid ilmusid kõigepealt kohvrikujulise aparaadi kujul rikkurite jahtidele ja autodesse, muutusid seejärel prestiižseks aksessuaariks jõukamale rahvale, et lõpuks jõuda tavainimeste taskusse. Ja praegu on iga koolilapse telefon tehnoloogiliselt ja funktsionaalselt ülekaalukalt parem kõige jõukamate ärimeeste omaaegsetest mobiilidest.
Miski ei tule siiski ilma hinnata. Iga tehnoloogiline uuendus nõuab kokkuvõttes rohkem ressursse, isegi kui tehnoloogia ise muutub säästlikumaks: massiefekt muudab tootmise ühelt poolt odavamaks, aga teisalt ökoloogilise jalajälje ressursikasutuse tõttu suuremaks. Ei ole vähimatki põhjust arvata, et kosmosereisidega läheks kuidagi teisiti.
Transport on üks suurima ökoloogilise jalajäljega inimtegevuse valdkondi, andes umbes neljandiku maakera süsinikuemissioonist. Mis puudutab logistikat Maa eri punktide vahel, siis on hakatud mõistma vajadust muuta see keskkonnasäästlikumaks. Kosmosetranspordi ökoloogilisest mõjust esialgu palju ei räägita või siis ollakse optimistlikud. Branson näiteks kinnitab, et kosmoseturism keskkonda ei kahjusta.