Eestis läbiviidav vaktsineerimine koroonaviiruse vastu on liiga aeglane. Vaktsineerimise strateegia lonkab mõlemat jalga võrreldes selliste riikidega nagu Ühendkuningriik. See nõrgapoolne tulemus on üllatav nii väikese ja piiratud bürokraatiaga riigi kohta, mis peab ennast infotehnoloogia vallas teistest riikidest arenenumaks. Samuti tundub, et vaktsineerimise koordineerimisel on tekkinud vastutuse hajumise probleem. Justkui oodatakse mujalt pidevalt kooskõlastusi ja juhiseid. Kohalikel vastutajatel tundub olevat energia suunatud ajakirjanikega suhtlemisele, mis sarnaneb tänapäeva sotsiaalmeedia ajastul peamiselt ilustava profiili kujundamisega. Selle tulemus on koroonaviirusega võitlemisel näiline ega asenda tegelikku inimeste vaktsineerimist.
Eestil tuleb võtta eeskuju nende riikide strateegiast, kus vaktsineerimine on olnud edukam, näiteks Ühendkuningriigist. Pearõhk tuleks panna võimalikult kiirele esimese vaktsiinidoosi manustamisele võimalikult paljudele inimestele, et vältida tõsist haigestumist ja viiruse võimalikku evolutsioneerumist uueks, ohtlikumaks ning resistentsemaks tüveks. Vaktsineerimispunkte võiks olla veelgi rohkem ja need peaks olema suurte keskuste ja elurajoonide vahetus läheduses. Meditsiini ja õenduse valdkonna õpilased-üliõpilased võiks teha praktikat ja saada ainepunkte rahva vaktsineerimises otsese osalemise eest. Tuleks vajadusel kaaluda sarnaselt Ühendkuningriigiga esimese ja teise vaktsineerimise vahelise aja pikendamist ning selle võrra kiirendada esimese vaktsiinikoguse manustamist kogu rahvastikus. Kohalik uue ohtlikuma tüve puhang oleks Eesti majandusele väga kahjulik, aeglane vaktsineerimine suurendab statistiliselt selle riski. Kiirtestide ulatuslik kasutusevõtt on positiivne, aga see ei asenda tegelikust vaktsineerimisest tuleneva immuunsuse teket. Pandeemia on avanud võimaluse Covidi tööstusharu mullistumiseks mitmesuguste uute toodete näol. Seetõttu peab võimalikult ulatuslik ja kiire vaktsineerimine jääma riigile keskseks prioriteediks, millesse tuleb suve jooksul veelgi tugevamalt panustada. Muud pakutavad tooted, nagu kiirtestid ja ajutised kaitsetooted, tuleks hoida teisejärgulisena, sest need ei anna pikas perspektiivis immuunsust.