E, 8.08.2022

Juhtkiri ⟩ Delta tüvega võidu

Postimees
Delta tüvega võidu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 6
Urmas Nemvalts joonistab FOTO: Urmas Nemvalts
Urmas Nemvalts joonistab FOTO: Urmas Nemvalts Foto: Urmas Nemvalts
  • Ei tohiks korduda eelmise aasta sügis
  • Vaktsineerimistempo kasv on meie kõigi huvides
  • Valitsus peaks mõtlema vaktsineerimistempo kasvatamisele

Kolmandast koroonalainest pääsemiseks tuleb tõsta vaktsineerimistempot.

Koos koroonaviirusega levib ka hulgaliselt müüte, nagu «suvisel ajal viirus ei levi» või «noori ja lapsi see ei ohusta». Kui eelmisel suvel läkski Eestil õnneks, siis nüüd oleme jõudnud olukorda, kus need müüdid on reaalselt ohtlikud. Viimase nädalaga on kiiresti nakkav Delta tüvi võimust võtnud, nakatumine noorte seas mitmesajakordselt kasvanud ja nakatamiskordaja veidi tõusnud, üle 1,2.

Oleme keset suvekuumust ja puhkuste aega sattunud Delta tüvega võidujooksu, mille võitmiseks on ajaraam üsna napp. Praeguse nakatamiskordaja püsimise juures on ennustuste järgi augusti alguseks üle saja nakatunu päevas. Kuna aga kordaja on ise ka tõusutrendis, võib selle kerkimine näiteks 1,3ni tähendada samaks ajaks juba 200 nakatunut päeva kohta. Augusti lõpuks võib niiviisi päevaste nakatumiste arv tõusta üle 500.

Niisiis ei maksa jääda lootma, et uus laine tuleb alles hilja novembris nagu eelmisel aastal – Eesti on juba selle lävel. Viiruse leviku kontrolli alla saamiseks on teada kaks võimalust: kas kehtestada (karmimad) piirangud või suurendada vaktsineeritute määra. Esimese variandi ebamugavust ilmselt enamik inimesi enam kogeda ei taha, seega jääb üle kaitsepookimisele kiiresti hoog sisse lükata. Kahjuks on pilt praegu trööstitu ja vaktsineerimistempo langeb.

Eriliseks murekohaks on lapsed ja noored, kes praegu nakatumist juhivad, kuid kaitsepoogituid on näiteks 18–29-aastaste seas vaid veidi üle kolmandiku. Muidugi ei maksa kogu vastutust noorte kaela ajada ja eesrindlikumad neist on kindlasti oma sutsud juba kätte saanud ning seda ka sõpradele aktiivselt soovitanud. Kuid suvi toob paratamatult kaasa ka vabaduse, festivalid, pidustused, laagrid jne. Eelmise aasta hea kogemus võib mõjuda uinutavalt, kuid mõtteviis, et «küll enne sügist end ära jõuab pookida» head ei too. Sügis tuleb sel aastal teisiti.

Viirusega koos elamine on õpetanud, et koroona pole isereguleeruv nähtus. Mida rohkem selle ohjeldamisega tegeleda, seda paremad tulemused on võimalik saavutada.

Seetõttu ei tasu ka lapsevanematel oma võsukeste vaktsineerimisega kooliaasta alguseni venitada, muidu võib meid taas kaugõpe ees oodata. Õnneks on vaktsineerimine muutunud üha kättesaadavamaks. Päris mitmes paigas on võimalik juba ka eelregistreerimiseta lasta endale kaitsesüst teha. Kindlasti annaks vaktsineerimisvõimalusi veelgi mugavamaks teha, näiteks avades pookimispunktid ligipääsetavamates kohtades – kasvõi kaubanduskeskustes.

Viirusega koos elamine on õpetanud, et koroona pole isereguleeruv nähtus. Mida rohkem selle ohjeldamisega tegeleda, seda paremad tulemused on võimalik saavutada. Valitsusel on aeg selgusele jõuda, kuidas täpselt vaktsineerimisele hoogu juurde tuleks anda – kas vaktsineeritutele eeliste andmisega, nagu peaminister Kaja Kallas välja pakkus, või mõne muu ergutusmeetodiga. Kuid päästvat tõuget on praegu hädasti tarvis.

Arvud ja prognoosid võivad tunduda hirmsad. Aga nagu Aisopose valmis jänesest ja kilpkonnast ei pruugi esmapilgul võitmatu võidujooks seda teps mitte olla. On meie asi valida, kas võtta selles loos kilpkonna roll, kes kannatlikkuse ja järjekindlusega (mis on vaktsineerimise puhul kindlasti kaks põhilist edule viivat märksõna) sihile jõuab, või olla jänes, kes otsustava hetke lihtsalt maha magab.

Märksõnad
Tagasi üles