:format(webp)/nginx/o/2021/07/08/13903077t1he789.jpg)
- Kui otsida presidenti konkreetsete kriteeriumite alusel, jääb vähe valikuid
- Kriteeriumiteks võiksid olla muuhulgas riigi tundmine, väärikus ja karisma
- Vaja on rohkemat kui usinat ametnikku või ustavat parteilast
Presidenti tuleks valida kindlate kriteeriumite alusel, nagu valiksite endale tõukoera, kirjutab ajaloolane ja andmesidespetsialist Mihkel Kraav.
Käesoleva suve üheks oluliseks sündmuseks on presidendivalimised. Eesti riigikorralduses ei oma president kuigi palju reaalset võimu, aga ühelt poolt on ta sümboolse tähtsusega riigi kodanike jaoks ning teiselt poolt väga oluline riigi esindamisel rahvusvaheliselt. Eestis on vähe inimesi, kes iga ministrit mäletaks, aga iga haritud inimene teab kõiki presidente ja omab nende poolt edastatud sõnumi suhtes arvamust.
Lugesin hiljuti prominentse Eesti poliitiku seisukohta, et meil on väga palju inimesi, kes presidendiks sobiks. Kas ikka on?
Mäletan, kuidas ma aastaid tagasi valisin endale oma esimest koera. Sageli tehakse see viga, et võetakse endale armas kutsikas, andmata endale aru, milliseid sihte silmas pidades on konkreetne tõug aretatud. Tulemus võib olla väga ebameeldiv nii kodakondsete kui looma jaoks. Püüdsin seda vältida. Maailmas on vähemalt 400 erinevat tõugu – töökoerad, jahikoerad, seltsikoerad, kelgukoerad ja võitluskoerad… suured ja väikesed, kurjad ja sõbralikud. Otsustasin kirja panna 4 kuni 5 minu jaoks põhilist omadust ja vaadata, kui paljude tõugude seast mul valida tuleb. Tulemus oli õpetlik – lähtudes neist vähestest kriteeriumitest kahanes sobilike tõugude arv neljasajalt kolmele!
Olen nõus, et Eestis on palju sümpaatseid inimesi, aga kas meil on ka palju inimesi, kes sobiksid presidendiks? Võibolla peaks panema kirja mõned põhimõtted?
Sageli kirjutavad poliitilistel teemadel poliitikaga seotud inimesed. Mina olen olnud IT-misjonär, riigiametnik, väikeettevõtja, ülikooli õppejõud – ühegi praegu tegutseva parteiga ma seotud ei ole. Püüan siin välja pakkuda mõned olulised kriteeriumid, millele tulevane president peaks vastama. Lähtun seejuures oma kodumaad armastava tavalise inimese loogikast. Saan aru, et parteide jaoks, kes konkreetseid inimesi valivad, on veel olulised omavahelised kokkulepped, «kes kellega käib», võimupiirkondade jagamine jms. Mina lähtun ainult sellest, milline president oleks riigi jaoks hea.
Kardan, et mitmed omadused on võrdlemisi abstraktsed ja seega mitte liiga hästi mõõdetavad. Ometi on need kvaliteedid, millest me kõik aru saame.
Koostöövõimekus
Üks presidendi siseriiklikest rollidest on olla arbiiter ja tasakaalustaja. Tundub oluline, et president oleks võimeline koostööd tegema kõigi erinevate poliitiliste jõudude ja erinevate inimestega, et president ei suhtuks üleolevalt ühtegi erinevasse maailmavaatesse. President on inimene ja keegi ei oota, et ta oleks tundetu, aga igal pool ei tohiks lähtuda ainult isiklikest sümpaatiatest. Ametikohustuste täitmisel on president osa riigist ja mitte lihtsalt inimene. See, mis on lubatud härjale, ei ole lubatud Jupiterile! Riikliku institutsiooni esindajana ei ole aktsepteeritav, kui president läheb ametikohustuste täitmise asemel ruumist välja, sest talle ei meeldi kuulujutud, mida ta on mõne inimese kohta räägitakse. Me eeldame ja tahame, et Eesti riik oleks õigusriik, kus kehtib süütuse presumptsioon. See tähendab, et ükski riiklik institutsioon, sh ka president, ei tohi kellegagi käituda nagu süüdlasega enne, kui jõustub süüdimõistev kohtuotsus. Hilisem väikeses kirjas ajalehe nurgas ilmunud vabandus seda ei heasta – see tekitab pigem teistpidise probleemi.
Tänapäeva Maailmas on niikuinii palju pingeid. Oleks hea, kui president suudaks ka rasketel teemadel rääkides ja otsuseid tehes olla kõigi suhtes sõbralik, heatahtlik ja koostöövõimeline. Ei ole vaja pingeid juurde tekitada.
Riigi toimimise põhimõtete tundmine
On üllatav, kui sageli riigi toimimist ainult eemalt vaadanud inimesed ajavad segi riigi- ja kohalike omavalitsuste pädevuse, kohtuvõimu ja seadusandliku võimu pädevuse… täitevvõim vs seadused, õigusriigi põhimõtted… Loomulikult on presidendil nõuandjad, kes suuremaid eksitusi peaksid märkama, aga võim toimib palju sujuvamalt, kui president tunneb ise riigivõimu toimimise aluseid. See võimaldab tal Eesti inimestele selgemat sõnumit edastada ja olla efektiivsem oma ülesannete täitmisel presidendina.
Inimene, kes on olnud minister või parlamendi liige, riigikohtunik või olulisem ametnik, valdab riigi toimimise põhimõtteid kindlasti. Samas ei saa välistada, et ka mõni teadlane või ettevõtja, kes tunneb poliitika vastu huvi, on pädev. Oluline valiku tegemisel ongi vist iga konkreetse inimese puhul küsida – kas ta ikkagi tegelikult teab, kuidas riik toimima peab.
Väärikus
«Väärikuse olemuseks on piiritunnetus. Väärikas inimene ei luba endale kõike. Ta ei lasku madalamale, kui sisemine piir lubab. Vääritu teeb seda, mis külale meeldib, mis on kasulik. Väärikas jääb selle juurde, mis on õige,» ütleb endine Tartu Ülikooli rektor professor Tõnu Lehtsaar.
President esindab meid kõiki, esindab Eesti riiki välismaal. Ta on indikaator, mille järgi inimesed, kes muidu Eestist midagi ei tea, annavad oma hinnangu meie riigile. Valitav president peab olema väärikas. Presidendile ei sobi näiteks minna keset pandeemiat Šveitsi suusatama. Kõigil kodanikel soovitatakse vältida kontakte, et viiruse levikut pidurdada. Kas president on siis parem kui lihtrahvas, niiet temale üldised piirangud ei laiene? See ei ole väärikas.
Rahvusvahelise koostöö kogemus
Eesti presidendi kõige olulisem roll on tõenäoliselt olla Eesti esidiplomaat. Välissuhtlusega tegelevad peaminister, välisminister, suursaadikud, teised ministrid, Riigikogu komisjonide juhid, ministeeriumite kantslerid ja riigiasutuste juhid jne – aga igaüks neist omal tasemel. Presidendi tase on suhelda teiste riigipeadega. See eeldab oskusi ja kogemusi. Kõigist ametioskustest on rahvusvahelise koostöö oskus valitava presidendi puhul tõenäoliselt kõige olulisem.
Karisma
Kui Hiinas vanasti olulisi ametnikke valiti, siis lasti neil kirjatöö kirjutada – hinnati stiili, moraali, teadmisi… Maailmas on palju riigipäid. Suurte riikide juhid ei jää pildilt niikuinii kõrvale, aga ühe väikese riigi juht peab suutma pakkuda midagi rohkemat, et mitte jääda tähelepanuta ja meelde jääda. President on Eesti esidiplomaat, kellel on oluline roll eestluse selgitamisel maailmas nii, et seda jäädaks kuulama ja usutaks. Selle jaoks ei piisa lihtsalt usinast ametnikust või ustavast parteilasest. Vaja on midagi rohkemat. Heaks mõõdupuuks võiks olla see, et tulevane president on kirjutanud raamatuid.
Kasutasin pealkirja «karisma». Pean selle all silmas, et tulevasel presidendil peaks olema Eesti ja eestlusega sügavam ja laiem suhe – näiteks teadlase või kirjanikuna. Jätsin «karisma» küll viimaseks, aga tegelikult pean seda hea presidendi kõige olulisemaks eelduseks. Me ootame, et presidendil oleks, mida öelda nii eestlastele kui välismaal Eesti kohta.
Keda siis valida?
Lugedes eeltoodud nõudeid tulevasele presidendile võib küsida, kas selliseid inimesi üldse on – lõpuks polegi need nõuded ju eriti madalad.
Pakun välja mõned inimesed, kes vastavad minu arvates kõigile eeltoodud soovitustele ja võiksid kõik hästi presidendiks sobida. Mul ei ole parteilist eelistust, seetõttu pakun välja inimesed erinevatest parteidest. Jätan siiski kõrvale need parteid, kust hiljuti presidendid tulnud on – Sotsiaaldemokraatliku erakonna (Toomas Hendrik Ilves) ja EKRE (Arnold Rüütel). Ma ei ole neilt inimestelt küsinud, kas nad oleksid nõus presidendiristi oma õlule võtma. Seda peavad niikuinii tegema parteid, kes kandidaate üles seavad.
/nginx/o/2021/07/08/13902475t1hd892.jpg)
Mart Laar
Eesti esimene peaminister saavutas oma valitsusega väga palju. Mitmed asjad, mida me tänapäeval riigikorralduses endastmõistetavaks peame, on Laari valitsuse ajal otsustatud ja käivitatud. Iseseisvumise järgsed rasked kogemused tegid Mart Laari tuntuks rahvusvaheliselt ja andsid väga palju kogemusi teiste riikidega suhtlemiseks. Pärast aktiivsemast poliitikast loobumist on endine peaminister ilmutanud palju raamatuid ja artikleid Eesti ajaloo teemadel, keskendudes vabadusvõitlusele.
Olen kindel, et presidendiametis oleks Mart Laar väärikas Eesti esindaja rahvusvaheliselt ning austatud riigijuht Eestis.
:format(webp)/nginx/o/2020/11/04/13456607t1h4363.jpg)
Jaak Jõerüüt
Endine kaitseminister, Eesti suursaadik mitmetes riikides ja Kirjanike Liidu liige oli presidendikandidaadiks eelmistel valimistel, aga ei osutunud valituks. Ometi pole kahtlust, et Jaak Jõerüüt tunneb nii riigikorraldust kui välispoliitikat. Hulga proosaraamatute ja luulekogude autor on kaheldamatult võimeline Eesti seisukohti maailmas arusaadavalt selgitama ja oleks väärikaks presidendiks.
:format(webp)/nginx/o/2021/06/29/13882279t1hab58.jpg)
Aadu Must
Professor Must osales Eesti poliitikas juba riigi taasiseseisvumise ajal, tegutsedes Rootsis veel paljude teiste riikide poolt tunnustamata riigi välissuhete loomisega. Aastaid Riigikogus Kultuurikomisjoni esimehena ja Tartu Linnavolikogu esimehena on professor näidanud ennast koostöövõimelise poliitikuna. Suur on ta panus Balti Assamblee töö korraldamisel presidendi, asepresidendi ja presiidiumi liikmena. Paralleelselt poliitilise tegevusega on professor kogu aeg jätkanud akadeemilist tööd, õpetades ja juhendades tudengeid ning tehes teadustööd. Tema sulest on ilmunud mitmed monograafiad eestlaste ja eestluse ajaloost.
Pole kahtlust, et tulevase presidendina suudaks Aadu Must Eestit väärikalt esindada ning meie taotlusi maailmas mõistetavaks teha.