Eestis puhkes 1941. aasta juuli esimestel päevadel üleüldine vastuhakk otsekui mingist ühest keskusest tulnud käsu peale. Üle kogu maa rünnati valdade täitevkomiteesid kui punase võimu keskusi ning haarati võim enda kätte. Ajaloolane ja Eesti Panga nõukogu esimees Mart Laar jätkab 3. juuli Postimees Nädalas alustatud artiklisarja 1941. aasta suvesõjast.
Tellijale
AK ⟩ Mart Laar: sinimustvalge eest surma! (15)
Mingit keskust loomulikult polnud. Nõukogude poole otsus saata maakondades oma toetajatele püsse tõi lihtsalt kohale metsavennad, kel oli samuti relvi vaja. Vahel võis rünnak vallakeskusele olla ühendatud rünnakuga mõnemehelisele Punaarmee õhuvaatluspunktile, kust loodeti suhteliselt kerge vaevaga relvi hankida.
Esimesena võeti 2. juulil 1941 üle Ahja vallamaja ning postkontor. 3. juulil 1941 järgnesid riburada pidi juba paljud teised, nagu näiteks Alatskivi ja Kallaste, Juuru-Kaiu-Vahastu. Pärnumaal kujunes Läti piiri ääres asuvatel aladel aga välja suurem metsavendade kontrolli all olev piirkond, kuhu punastel enam asja polnud. Seal võtsid metsavennad võimu üle Tali, Laiksaare, Saarde ja Tihemetsa vallas ning Kilingi-Nõmme linnas.