Mart Raamat: globaalse naftaturu kuum suvi

Mart Raamat. Foto: Erakogu

Maailmamajanduse taastumine koroonaviiruse mõjudest on kaasa toonud naftahinna järsu kasvu, kirjutab Eesti Õliühingu tegevjuht Mart Raamat.

Taanduv koroonaviirus, taastuv maailmamajandus, inimeste soov taas ringi reisida ja teiselt poolt nafta tootjariikide vajadus turgutada eelmisel aastal tugevalt pihta saanud nafta maailmaturuhindu ja sellest otseselt sõltuvuses olevalt ka oma riigieelarve tulusid on viinud naftahinnad viimaste aastate tippu.

Umbes poolt maailma naftatoodangust kontrolliva kartelli OPEC+ eelmisel nädalal toimunud kohtumiselt loodeti leevendust suures naftanäljas vaevlevale turule. Tõusva nõudluse kontekstis eeldati kokkulepet selles osas, kui palju kartelli liikmed järgnevatel kuudel tootmismahte suurendada plaanivad. Halva üllatusena lahkusid naftabojaarid ja -šeigid kohtumiselt uste paukudes ja kokkuleppeta ning naftaturg jäi pimedusse kobama, kuidas, millal ja kas üldse OPEC ühise keele leiab.

Kaasnev ebakindlus mõjub halvasti maailmamajanduse tervisele ega tõota helget tuleviku ka kütusetarbijatele. Sellel aastal üle 50 protsendi tõusnud nafta maailmaturuhind on toonud kaasa hiljutised tanklate hinnarekordid nii Eestis kui ka teistes riikides ning kahjuks ei julge analüütikud veel prognoosida, kas kõrged hinnad lähiajal leevendust saavad.

Tee praegusele hinnatasemele on tegelikult alguse saanud täiesti pretsedenditust olukorrast eelmise aasta varakevadel, kui koroonaviirusest tulenev globaalse naftatarbimise kokkuvarisemine ning samasse ajaaknasse kukkunud Vene-Saudi hinnasõda viis nafta hinna negatiivsele territooriumile. Naftatootjad tundsid teravat valu hästi: kiiresti tuldi kokku ja nõustuti pretsedenditus kärpes: turult eemaldati ligi 9,7 miljonit barrelit päevas ehk kümme protsenti globaalsest nafta tootmismahust. Otsus suutis naftahinna stabiliseerida.