Tõnis Oja väide 4. juuli Postimehes, justkui inimesed ei oska ise oma pensionipõlveks valmistuda, on ilmselge liialdus, mis põhineb iganenud eeldusel, nagu peaks investeerimine toimuma üksnes finantsturgude kaudu.
Oja toob välja, et teisest pensionisambast lahkumise avalduse on esitanud 150 000 inimest, samas kui pensioni investeerimiskonto on otsustanud luua ainult 3000 inimest. Sellele asjaolule viidates ehitab ta üles väite, et inimesed pensionivara ei kogu. Selline järeldus on aga sügavalt ekslik. Väita, nagu oleks pensioni investeerimiskonto praegune vähene populaarsus märk inimeste vähesest huvist investeerida, on sama tõene, kui väita, nagu oleks mannapudru vähene populaarsus märk inimeste vähesest huvist hommikust süüa. Pensioni investeerimiskonto on vaid üks paljudest võimalustest, mille kaudu inimene saab ise oma tulevikku kindlustada, nagu manna on üks paljudest võimalustest kõht täis süüa. Lisaks väidab Oja, et pensionisambast raha väljavõtmine ning 20 protsenti tulumaksu tasumine näitab, et inimesed ei mõtle raha peale. Sellise argumentatsiooniga võiks ju jõuda soovituseni, et inimesed ei tohiks tööandjalt ka palka vastu võtta, sest palgasummalt tuleb makse maksta.