Kristel Uibo: kuidas andmete abil paremat elukeskkonda luua

Kristel Uibo. Foto: Erakogu

Juuni keskel toimus Digitaalehituse klastri poolt korraldatud rahvusvaheline seminar «Kuidas andmepõhise planeerimisega luua paremaid elukeskkondi?». Vastust otsiti küsimusele, kuidas kaasaegne elukeskkond tekib: kas selleks kasutatakse kõiki võimalikke andmeid maksimaalselt ära ja kas seda peaks üldse tegema? Kas andmete alusel planeeritud elukeskkond on hea ja arvestab kõigi vajadustega? Võib-olla me ise ei kujundagi elukeskkonda, vaid see areneb hoopis omasoodu ning kujundab hoopis inimest ümber? Seminaril toodud näidetest kirjutab Digitaalehituse klastri andmete töögrupi juht ja AS Usesoft projektijuht Kristel Uibo. Seminari ettekanded on järelkuulatavad.

​Me elame ajastul, kus mitmesuguste rakenduste, mobiilse positsioneerimise, kaamerate, internetilehtede, Google’i jne abil kogutakse tohutult andmeid, mis kajastavad inimeste käitumismustreid, liikumisharjumusi, maitse-eelistusi, mugavusvalikuid ja palju muud. Arenenumates paikades üle maailma on hakatud neid andmeid ka targalt ära kasutama ning planeerima inimesele mugavamat ja elamisväärsemat elukeskkonda.

Andmete kvaliteet riigiti on väga erinev ja erinev on ka nende kogumise viis. Mida kauem ja süstemaatilisemalt andmeid koguda, seda parema sisendi elukeskkonna arendamiseks sellest saab. Andres Sevtšuk Massachusettsi Tehnoloogia Instituudist on toonud näite Melbourne’ist, kus mitme aasta jooksul koguti jalakäijate anonüümseid liikumisandmeid. Neist ilmnesid inimeste eelistatuimad einestamispaigad, liikumise kellaajad ja ühistranspordi kasutamise harjumused. Andmeanalüüsi tulemusena sai linna planeerida paremaid ja turvalisemaid kõnniteid, ohutussaari ning mugavamaid ja kaunimaid alasid einestamiseks ja kohvipausideks. Tarkade otsuste kinnituseks kasutasid inimesed uuendatud linnaruumi veelgi enam.