Matsluse ja intelligentsuse heitlus. Juri Lotmani mõtted

Juri Lotmani büst, mille vene filoloogid kinkisid Tartu ülikoolile Foto: Ain Protsin

Jõhker sõnakasutus ja inimese avalik alandamine on aeg-ajalt tõusnud meie avaliku diskussiooni keskmesse. Vääritu teo toimepanija saab tähelepanu ja laiem avalikkus reageerib reeglina hukkamõistvalt. Tegu on justkui igavesti pöörleva kuradirattaga, mis lihtsalt on olemas ega ohusta päriselt kedagi. Võtta seda süütu teo või normina on siiski ohtlik, sest see suurendab inimeste arvu, kes langevad kultuuritraditsioonist välja, mis omakorda võib kasvatada ühiskonna vägivaldsust.

Matslusel on sügavad psühhokultuurilised juured ning see on igaveses vastasseisus intelligentsusega. Nagu kurjus heitleb igavesti headusega.

Maailmakuulus semiootik, kirjandusteadlane ja kulturoloog Juri Lotman (1922–1993), kes elas ja töötas suurema osa elust Tartus, andis nähtusele suurepärase tõlgenduse ühes teleloengus, mis salvestati telekanali «Kultura» saatesarjale 1988. aastal. Tegu on läbinägeliku sissevaatega, mis aitab matsluse tagapõhja mõista ja seda ehk ka tõrjuda.