Traditsiooniline kõrgharidus on seni tuginenud kindlaksmääratud õppekavadele bakalaureuse- ja magistriõppes ning ettenähtud tunniplaanile. Sellisel moel on õpetatud vähemalt viimased sada aastat, kui mitte isegi kauem. Tänapäevane õpikäsitlus sunnib aga arvestama rohkem õppurite endi vajaduste ja võimalustega, mis sunnib ka ülikoole muutuma.
Sellel sügisel alustavad vähemalt kolm suurt Eesti avalik-õiguslikku ülikooli mikrokraadikavade või -programmidega, mis on mõeldud eelkõige sellisele tööl käivale õppijale, kes ei saa pühenduda täismahus tasemeõpingutele ja kes sooviks haridust omandada osade või nn õpiampsudena. Ülikoolid pakuvadki seetõttu uuest õppeaastast välja väiksemas mahus õppekavasid, mis algavad ühest kuni kahest ainest aastas ja võivad ulatuda kuue kuni kaheksa aineni pooleteist aasta jooksul. Sõltuvalt ülikoolist saab järgmisel õppeaastal valida 10–30 sedasorti õppekava vahel. Mikrokraadikava edukas läbimine annab täiendusõppija tunnistuse, mis aitab tal tööandjale tõestada, et on õpingute tulemusel tõstnud oma kvalifikatsiooni või omandanud üldse uued pädevused. Paljudel tublidel võimaldab mikrokraadi läbimine aga jätkata tulevikus tasemeõppes ja jõuda seeläbi valitud kraadini.
/nginx/o/2021/07/04/13894423t1hc761.jpg)
/nginx/o/2021/07/04/13894423t1hc761.jpg)