Mitte ainult koroona-aastal, vaid juba kolm-neli aastat varem märkasin mõningase imestusega, et mitmed kooli- ja töökaaslased, sh põlised linlased, ei elagi enam Tallinnas! Kuhu nad kadusid?
Statistika väidab, et kõik tahavad pealinna, uusi maju kerkib igal sammul. Võiks arvata, et siit kolitakse ainult Tallinna lähistele nn kuldsesse ringi, Harjumaa edukatesse valdadesse, aga näha on ka liikumist kaugemale, hoopis teistmoodi elu elama. «Elan nüüd Viljandis!», «Olen viiendat aastat Raplas, kas sa ei teagi?», «Kolisime perega Hiiumaale», «Elan nüüd aasta ringi meie maakodus» jne. Tihti lisandub veel põnevat infot: «Töötan kohalikus koolis/vallavalitsuses/ettevõttes», «kasvatame kanu/kitsi/viinamarju», «taastan vanaisa talu/teen käsitööd». On ka neid, kes töötavad kodust või käivad linnas kord nädalas. Samuti kuuleb üle aastate esimest korda emotsionaalseid puhanguid: «alles nüüd olen õnnelik!», «küll siin on mõnus ja rahulik», «jõuan siit tööle kümne minutiga, Tallinnas istusin aina ummikutes», «närvid puhkavad».
/nginx/o/2016/02/22/5072545t1h7e51.jpg)
/nginx/o/2021/07/04/13894201t1h9f4a.jpg)