AK ⟩ EKI keelekool: Linnusitamaast Südamerahuni

Tiina Laansalu
, Eesti Keele Instituudi teadusjuht
Copy
Tiina Laansalu
Tiina Laansalu Foto: Eesti Keele Instituut

Eesti saarenimede kirevast sõnavarast kirjutab Eesti Keele Instituudi teadusjuht ja nimeuurija Tiina Laansalu.

Käes on kauaoodatud suvi ja paljud meist pagevad puhkama just saartele. Eestis on hulganisti toredaid saari, mida omakorda piiravad laiud ja madalad. Enamikul neist ka oma nimi või isegi mitu.

Riiklikust kohanimeregistrist leiame üle 650 ametliku kohanime, mis tähistavad saart, laidu või muud merest kerkivat maanukki – neid võime tähistada koondnimetusega saarenimed.

Eesti suurimad saared on nime poolest hoopiski maad (Saaremaa, Hiiumaa), kuid maa võib esineda ka väiksemate laidude nimedes (nt Linnusitamaa, Naistekivimaa).

Levinuimad saarenimede liigisõnad on rahu, laid ja saar. Viimane sisaldub paljude suuremate saarte nimedes, näiteks Naissaar ja Osmussaar. Igapäevakeeles on saarte nimed kasutusel sageli ka liigisõnata: Abruka (saar), Ruhnu (saar).

Liigisõnad rahu ja laid esinevad saarenimedes ligi kolm korda sagedamini kui saar. Ei vaja seletust, et laid tähendab väikest saarekest. Loodussõna rahu võib tähendada sedasama mis laid (enamasti Lääne-Eestis) või siis pisemat kivist kõrgendikku ehk kari. Rahudest on meil eriti rohkesti Hülgerahusid, Kivirahusid ja Suurrahusid. Aga on ka näiteks sõnamängulised Kodurahu, Vaherahu ja Öörahu (selline «rahuarmastav» laiustik asub Haapsalu külje all), samuti leiab Saaremaa lääneservast Südamerahu. Laidudest on sagedasemad Pihlalaid, Rooglaid ja Viirelaid, vahvama kõlaga nimesid on Neljasilmalaid ja Obusojutuslaid.

Päris palju on ka karesid (nt Lambakare, Poistekare, Saapakare) ja karisid (nt Kuivakari, Tiirukari). Kare ehk kari tähendab kivist kõrgendikku meres ja siin tuleb nimedes selgesti välja murdekeele piir: kared asuvad Saare- ja Hiiumaal, karid aga Eesti põhjarannikul.

Saaremaa saarenimedes esineb tihti nasv või nasu, tähenduseks leetseljak ehk meremadalik (nt Püistenasu, Täkunasu, Pitknasv). Madalikke on saartel nimetatud ka kuivadeks (nt Kassikuiv, Süllaninakuiv).

Lisaks on meil hulk harvem esinevaid sõnu erinevate madalike ja merepõhja kõrgendike jaoks: holm (nt Koimaholm Hiiumaal), joom ~ joome (nt Püskujoome Saaremaal), kehvel (nt Vennastekehvel Pranglil), krass ~ kräss (nt Silmakrass Hiiumaal), krunn (nt Sillikrunn ja Vullikrunn Aegnal), käbr ~ käbru (nt Anekäbr Saaremaal), küng ~ künk (nt Liede küng Kihnus ja Karekünk Saaremaal), lood (nt Vähelood Pärispeal), madal (nt Oostemadal Saaremaal), ots (nt Kakraots Pärnumaal), pank (nt Lestapank ja Siiapank Vilsandil), raba ~ rava (nt Võrguraba ja Noodarava Pärnumaal), rank ja raun (nt Ristirank Pärnumaal ja Tinuri raun Saaremaal), silm (nt Siutsilm Muhus), suardu (nt Kaakalao suardu Kihnus) ning vaigas (nt Alumine vaigas ja Ülemine vaigas Vilsandil).

Nii et kui satute väisama mõnd saart, laidu, rahu, nasva vm, proovige mõelda saartel leiduva elurikkuse kõrval ka saari märkiva sõnavara rikkusele.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles