Iverson Ng: presidendi sõnade kaal

Iverson Ng FOTO: Erakogu Foto: Erakogu

Presidendi vabanduse palumine populistliku erakonna liikmelt on ohtlik pretsedent, kirjutab Marti Kuusiku juhtumi põhjal kolumnist Iverson Ng.

Mai lõpus mõistis Viru Maakohus kehalise väärkohtlemise süüdistuses õigeks endise Eesti väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri Marti Kuusiku. President Kersti Kaljulaid palus Kuusikult vabandust, kuna oli varem teatanud, et juhul, kui Kuusikut puudutav skandaalne lugu osutub valeks, siis ta palub temalt vabandust. Tavakodaniku seisukohalt vaadates pole see midagi muud kui presidendi isiklik vabanduspalve endisele ministrile, kuid see pretsedent saab ilmselt aastateks muutma riigipea ja valitsuse vahelist dünaamikat.

Alustuseks on selle žesti kõige otsesem tulemus, et see on andnud õiguse populistidele ja avanud Pandora laeka. Ühest küljest on president oma «lubaduse» täitnud ja Marti Kuusikult vabandust palunud, teisalt näitab see, et riigipea tunnistas populistliku partei liikmele tehtud «ülekohut». Kui esimene on märk sellest, et president võtab oma sõnade eest vastutuse, siis teine on ohtlik žest. Väljendades kaasavat suhtumist, kaotab Eesti vabariiki esindav isik oma võimupositsiooni inimese suhtes, kes kuulub populistliku erakonna ridadesse. Teiste sõnadega, nende võimupositsioonid on oluliselt erinevad ja riigipea ei peaks endiselt valitsusametnikult vabandust paluma ilma kohtu lõpliku otsuseta, rääkimata antud valitsusametniku seotusest poliitilise erakonnaga, kes on nende väärtuste vastu, mille eest on seisnud president.

Ootuspäraselt väitis Martin Helme hiljutises kommentaaris, et sellest ei piisa, kui president Kaljulaid palub vabandust Marti Kuusikult, vaid teised erakonnad peavad vabandust paluma tema erakonnalt. Põhjus, miks see vabanduse palumine on loonud halva pretsedendi riigipea ja valitsusametnike vahelistes suhetes, on otsene – kui president palub vabandust seoses Kuusiku juhtumiga, siis tuleb tal tulevikus vabandust paluda veel ka seoses paljude muude teemadega.