Vladimir Juškin: start, kuid mitte restart

Villa La Grange Genfis päev pärast USA-Venemaa tippkohtumist 17.06.2021 Foto: MARTIAL TREZZINI

Ameerika Ühendriikide ja Venemaa presidentide tippkohtumisest on nüüdseks möödas juba kaks nädalat, kuid endiselt on vastuseta küsimus, miks Joe Biden üldse Vladimir Putini kohtumisele kutsus. Sellele ja teistele USA-Venemaa suhteid puudutavatele küsimustele otsib vastuseid Balti Venemaa Uurimise Keskuse direktor Vladimir Juškin.

Kolmapäev, 16. juuni oli Genfis üks ilmavaatluste ajaloo kuumimaid päevi: pluss 32 kraadi varjus, umbes 40 päikese käes. Putin saabus Villa La Grange’i esimesena. Tema autokolonn koosnes 17 autost ja nende seas ei olnud kiirabi (sest Kremli judoka ja hokimängija on ju suurepärases vormis). Biden saabus kohtumisele 15 minutit Putinist hiljem. Tema autokolonn koosnes 38 sõidukist, kiirabiauto sealhulgas. Šveitslastel ei õnnestunud täita Ameerika poole nõudmist ja tagada, et hoonesisene temperatuur ei tõuseks üle 18 kraadi (hoolimata kliimaseadmete paigaldamisest).

Kremli pressiteenistus koostas ajakirjanikele üksikasjaliku Bideni eluloo, mille viimases lõigus öeldakse, et president elas 1988. aastal üle kaks rasket ajuoperatsiooni ja tema vanem poeg suri 2015. aastal ajukasvajasse. Suurimat ebamugavust pidid kohtumise tõttu kannatama aga hoopis ajaloolised seinamaalingud, millele olid suunatud võttegruppide prožektorid – sellist hulka valgust ei olnud nad saanud kõigi eelnenud sajandite jooksul kokku.