Birute Klaas-Lang: Eesti lähetamine maailma ülikoolidesse

Birute Klaas-Lang. Foto: SCANPIX

Eesti keelt õpitakse kümnetes maailma ülikoolides, õppimas tuhatkond tudengit igal aastal, kirjutab TÜ eesti keele võõrkeelena professor Birute Klaas-Lang.

Hiljaaegu läbis meediat ärev sõnum, et Helsingi ülikool kaalub kokkuhoiu eesmärgil nii eesti keele külalisprofessori kui ka eesti keele lektori töökoha koondamist. Võimalik, et nii mõnegi jaoks siin Eestis oli uudis see, et välismaal on tõepoolest ülikoole, kus õpetatakse eesti keelt. Arutame ju üsna tormiliselt selle üle, kas välistudeng ja välisõppejõud Eesti ülikoolis peaks ikka õppima eesti keelt. On kõrgkoole, kus välismaalasele kohaliku keele õpetamist peetakse iseenesestmõistetavaks. Näiteks Mainori erakõrgkoolis õpivad kõik üliõpilased nii bakalaureuse- kui ka magistriastmes eesti keelt, mida toetab ka praktika eestikeelses keskkonnas. Muide, need üliõpilased maksavad oma õpingute, sh ka eesti keele õpingute eest ise. On ülikoole, kus käib äge väitlus, kas välistudengile peaks õpetama veidikenegi eesti keelt isegi sel juhul, kui ta õpib Eesti maksumaksja raha eest, või eeldada püsivalt ülikooli tööle tulnud õppejõult mõistliku aja jooksul eesti keele oskamist vähemalt suhtlustasandil.

Aga eesti keelt õpetatakse ja õpitakse nii Pariisi, Peterburi kui ka Pekingi, Vilniuse ja Varssavi, Indiana ja kümnetes teistes ülikoolides üle kogu maailma, õppimas tuhatkond tudengit igal aastal. Õpetatakse kohaliku ülikooli, aga ka Eesti riigi toel. Kas tuhat akadeemilist õppijat aastas on vähe või palju? Oleneb muidugi, mille ja kellega kõrvutada. Maailmakeeltega võrreldes on see hulk muidugi väike, kuid saada miljonile emakeelsele rääkijale lisaks tuhatkond kas või väheselgi määral eesti keelt oskavat noort aastas juurde pole üldse kehv saavutus. Keeleoskuse ja kultuuri tundmisega peaks ju suurenema ka huvi ja positiivne suhtumine maasse, mille keelt õpitakse.