Alustasin Bathumist, edasi mitteturistlik sadamalinn Phothi ja Khuthaisi. Omaette sürrealistlik elamus on muidugi minna koroonakriisi ajal riiki, mis enne koroonat elas valdavalt turismist. Tühjad restoranid, trööstituna mõjuvad suveniiripoed, lootusetud tühjalt seisvad lasteatraktsioonid. Hea oli sealjuures võrrelda Bathumit ja Phothit. Bathumi on kasvav kõrghoonete džungel, varsti ulatub linn vast vastu Türgi piiri. Ent kesklinn oli sama tühi nagu Riia oma aasta tagasi – peamised turistikvartalid olid inimesteta. Elavaks läks pigem mošeeäärses kvartalis, kus kümned pisikesed türgi ja araabia halal-kohvikud olid täis inimesi. Bathumis oli näha mõnda üksikut Venemaa turisti, muidu oli kuulus mereäärne promenaad tühi. Endise kohvikute ja restoranide rea asemel seisid üksikud kohad, needki pooltühjad ja neiski kõik vähesed külastajad kohalikud. Oli tunne, et linn ootab juulikuud, mil Gruusia avatakse turistidele. Kõik hotelliomanikud ja taksojuhud rääkisid vaid sellest.
:format(webp)/nginx/o/2016/09/28/5894539t1h7932.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/06/27/13877825t1hca2b.jpg)