Poliitikaguru ⟩ Perling: meie tahaksime tuua valijaid tagasi Reformierakonnast ja Eesti 200st

Viimases «Poliitikaguru» saates enne suvepuhkust küsiti, kas Isamaa suurkogu muutis midagi ja mis seisus Eesti poliitika suvele vastu läheb. Et kuulajate pead kogu suveks poliitikamõtetega täita, sukelduti maksudebatti ja arutati, mis makse Eestis vaja on ja mida pole. Stuudios olid Lavly Perling (Isamaa), Erik Moora ja Keit Kasemets.

Värskeid arenguid erakondade toetusreitingute maastikul kommenteerides avaldas Isamaa erakonna liikmeühenduse Parempoolsed juhtfiguur Lavly Perling, mille arvelt nemad tahaksid oma valimiskünnise lähedal olevat toetust kasvatada.

«Kui võtta aluseks, et Isamaad toetab keskeltläbi viis protsenti, siis näha oli meeldivat tõusu viielt protsendilt seitsme peale, kui diskussioonid (erakonna üldkogule eelnenu –toim) olid hästi elavad. Minu meelest see kajastas seda, et ka valijal oli tekkimas lootus Isamaa muutumise osas, sealt ka see tõus. Vaatame, kus me leiame end nädala-kahe pärast.»

Laual on Perlingu sõnul kaks strateegiat. «Meie seisukoht oli, et kuigi Isamaa valijatest midagi on läinud EKRE taha, siis on läinud ka Eesti 200 ja Reformierakonna taha. Teise poole väide on, et Isamaa on konservatiivne erakond – muidugi on ta konservatiivne erakond, aga kui ühiskonnas keskeltläbi pooled on konservatiivsed, siis tekib küsimus, miks Isamaad toetab ainult viis protsenti. Me püüdsimegi leida, kuhu on Isamaa potentsiaalne valija läinud. Siis me jõudsimegi sinna, et see, kust meie tahaksime tuua oma koduerakonda valijaid, on Eesti 200 ja Reformierakond. Millel meie väide põhineb? Kui te vaatate reitingutabelit ja jälgite Reformierakonna ning Eesti 200 reitingut, siis see on nagu peegel. Kui ühel reiting tõuseb, siis teisel samal ajal langeb. See võib näidata kõhklejat valijat.»

Keit Kasemets nentis, et toetuse languse protsess on Isamaal olnud pikk ning ta meenutas 2013. aasta kohalike omavalitsuste valimiste aega, kui Isamaa ja Reformierakonna toetus oli praktiliselt võrdne. «Sealt edasi on valijaid läinud erinevatesse erakondadesse. Nii Reformierakonda, Eesti 200sse ja kindlasti EKREsse. Täna võib tõesti öelda, et Keskerakonna ja EKRE valijate vahel on kindlasti ühendatud anumate süsteem ning EKRE toetajad võisid varem olla Keskerakonna toetajad.

Aga Reformierakonna puhul ütleksin ka, et kuna see toetus on nii kõrge, siis seal on inimesi, kes võiksid liikuda toetama Isamaad, Eesti 200, aga ka sotsiaaldemokraate,» lausus Kasemets. Ta nentis, et KOV-valimiste perspektiivis tuleb kõik panna kohalikku konteksti ja selles aspektis pole Reformierakonna seis üldsegi halb, kuigi nende toetus on viimastel nädalatel märgatavalt langenud.

Erik Moora tõdes, et kuna lõppeval jaani- ja kuumuse nädalal toimus nii vähe dramaatilisi poliitikasündmusi, on analüüs reitingute teemal mõttetu. «Hetkel toimub erakonnasisene staabitöö, et saada paika loosungid, töönimekirjad, üksikute inimeste ärarääkimine, timmitakse mingisuguseid meediaplaane – arutatakse asjade üle, mis väljapoole üldse ei paista ja ei paista võib-olla ka erakonnas laiaulatuslikult. On tehtud mingisuguseid eelkampaania sutsakaid ning kuskil on oma loosungid välja kuulutatud, mis on nüüdseks kõigil ununenud. Neid hakatakse alles avalikkusele ette söötma.»