/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2011/12/02/860100t1ha58f.jpg)
Eelmisel nädalal ajas inimesed leili päästeameti peadirektori Kalev Timbergi sõnavõtt, et tulest on võimalik inimesi päästa vaid linnas ja üksnes juhul, kui tuli ei saa algust magamistoast.
Madis Filippov: kes päästab elusid?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegelikult on see paratamatus. Olles suhelnud Soome siseministeeriumi tuleõnnetuste ärahoidmisega tegeleva ametnikuga, sai mulle selgeks, et ka Soomes on väga väike tõenäosus, et tulest suudetakse inimene päästa.
Kui tulle jäänu ise midagi ette ei võta, on ta päästjate kohale jõudes hukkunud. Soomes jõuab päästja sündmuspaigale sama kiiresti kui Eestis. Üks peamisi põhjusi, miks seal on viis korda vähem hukkunuid, olevat teavitustöö. Inimesed kasutavad suitsuandureid, neil on kustutid, tulekustutustekid jne.
Paratamatult peavad ka eestlased oma valmisolekut parandama. Seda ongi parandatud ja tulesurmade arv mitu korda vähenenud, olgugi et komandosid on suletud. Komandode sulgemises ei tasu aga süüdistada päästeametit, vaid vaatama peaks riigi raha jagajate poole.