AK ⟩ Martin Ehala: kuidas olla iseendast suurem?

Kas tunned soomeugrilaste lippe? Foto: Peeter Langovits

Soome-ugri maailmakongressi korraldamine annab riigita rahvastele täiendavat kapitali, et olla esindatud rahvusvahelisel tasandil. Paraku näib, et kongressi jätkusuutlikkus muutub iga aastaga järjest küsitavamaks, kirjutab arvamustoimetuse juht Martin Ehala. 

Eelmisel nädalal leidis Tartus aset VIII soome-ugri rahvaste maailmakongress. Kuigi kongress ületas uudisekünnise vaevaliselt ja avalikkusele võib see ehk tunduda natuke nurgataguse üritusena, millest vähe sõltub ja mis vähestele korda läheb, on see mulje petlik.

Maailmakongress on riigita soome-ugri rahvaste loodud kõrgetasemeline rahvusvaheline institutsioon. Meenutagem, et kahel maailmakongressil kaheksast on kohal olnud kõik neli soome-ugri rahvaste riigipead: Eestist, Soomest, Ungarist ja Venemaalt. Ja kuigi kõik neli presidenti on olnud koos vaid kahel korral, on ülejäänud kongressidel olnud kohal vähemalt kaks riigipead ja mõnikord kolm.

Riigipeade tasemel osalus tähendab, et soome-ugri maailmakongressi rahvusvahelist staatust võiks võrrelda näiteks Põhjamaade Nõukoguga. Samas on Põhjamaad kõik pika riikliku traditsiooniga rahvad. Enamikul soome-ugri rahvastest sellist võimu kodumaal pole, ometi on maailmakongress oma 30 tegevusaasta jooksul kogunud arvestatava sümboolse kapitali rahvusvahelisel tasandil. See on omamoodi väike ime. Ja riigita soome-ugri rahvastele on see mõõtmatu tähtsusega kapital – nende rahvusvaheline esindatus on kaugelt jõulisem kui nende reaalne staatus kodumaal.