AK ⟩ Mihkel Mutt: Kui «eri» on Eesti erisuhe Soomega?

Mihkel Mutt. FOTO:SANDER ILVEST/POSTIMEES FOTO: Sander Ilvest Foto: Sander Ilvest

Tuleb tänada saatust, et oleme saanud elada Soome kaitsva hõlma all, mõlgutab töörände taastumise puhul mõtteid kolumnist Mihkel Mutt.

Riikidevahelistest erisuhetest kerkivad meile silme ette eelkõige ÜK ja USA ning ka Eesti ja Soome. Neil kahel suhtel on olulisi erinevusi, näiteks kujunemisloolt. Eesti ja Soome pole teineteise jätkuriigid ega ole ka omavahel sõdinud. Samuti pole tegemist kunagise metropoli-koloonia vahekorraga. Ent on ka sarnast – lisaks sellele, et mõlemad arenevad n-ö üle vee. Mõlemal puhul on selgelt suurem ja väiksem osapool, mistõttu pole erisuhe sümmeetriline. See on olulisem väiksema jaoks ja too on selles suhtes entusiastlikum. Suurem ei tõrgu ja teeb kaasa, aga selles on natuke ka traditsiooni ja viisakust. Väiksemate puhul on erisuhe teadvustunud ka laiemalt, rohujuuretasandil, seevastu suurematel on see rohkem valitsuste, poliitikute ja erialainimeste rida. Seda nägime äsja, kui Biden ja Johnson kirjutasid alla Atlandi harta uuele variandile. Briti ajakirjanduses oli see palju kuumem teema kui Ameerika omas, kus see vaevalt tähelepanu äratas. Ka pandeemiast tingitud töörände katkemine oli siinpool lahte palju tähtsam kui teisel pool. Kui jätta kõrvale mõned selle tõttu kannatanud soome tootmisjuhid ja estofiilid, võis jääda mulje, et põhjanaabrid märkasid rände katkemist suhteliselt vähe.

Siiski on erisuhe tähtis ka suurematele. Juba ainuüksi sellepärast, et mitmesuguseid rahvusvahelisi otsuseid langetatakse sageli põhimõttel «üks riik, üks hääl». Enam-vähem ustav liitlane on oluline. Veelgi olulisem, sest kõik fragmenteerub ja endasuguste olemasolu maailmas on juba iseenesest väärtus.