Juhan-Madis Pukk: limiteeritud vahenditest ehitatud digitiiger hüppab üsna hästi

Juhan-Madis Pukk. Foto: Erakogu

Facebooki ja Google’i pakutava kasutajamugavuse ja kiirusega kipume tahtmatult võrdlema ka teisi digilahendusi, nt riigi poolt pakutavaid e-teenuseid. Arvestama peaks aga ka nendesse tehtud investeeringute kardinaalset erinevust, kirjutab Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu president Juhan-Madis Pukk.

Infotehnoloogia on saanud nähtamatuks osaks meie igapäevast: tööle sõitmiseks kasutame Waze’i või taksoäppe, sõpradega suhtleme Facebookis või Whatsappis. Oleme harjunud nende digilahenduste justkui märkamatu ja sujuva toimimisega. Paratamatult on neist saanud eeskujud, millega alateadlikult võrdleme ka teisi digilahendusi, mida aeg-ajalt kasutame – sealhulgas riigi pakutavaid e-teenuseid.

2019. aastal kulus Facebooki teadus- ja arendustegevustele 13,6 miljardit USA dollarit ehk umbes 11,2 miljardit eurot. Võrdluseks, et samal aastal suunas Eesti riik teadus- ja arendustegevustesse kokku 0,5 miljardit eurot. Ehk 22 korda vähem kui ühe gigantse ettevõtte aastane R&D eelarve. Öeldakse, et töö on tellija materjalist. Õige oleks lisada, et töö on ka tellija rahast. Selles peitub ka vastus küsimusele, miks ei toimi kõik riigi pakutavad e-hüved nii sujuvalt, ühe nupuvajutusega, kui oleme harjunud kogema näiteks sotsiaalmeedias.