See pealkiri võib kõlada nagu fraas mõnest fantaasiamaailma raamatust või filmist: planeetide kaitsjad, sõrmuste isandad, võlurid, tähtede sõjad – ometi on see Euroopa Liidu (EL) praegune reaalsus, kirjutab riigikohtunik ja Euroopa Õiguakadeemia programmide direktor Julia Laffranque.
Julia Laffranque: Euroopa Liidu lepingute kaitsja asus kohtuteele lepingute isanda vastu (7)
Liidu aluseks olevate lepingute hoidjaks ja kaitsjaks, koguni «vahikoeraks» loetakse Euroopa Komisjoni, kes valvab selle üle, et liikmesriigid peaksid kinni ELi õigusest. Komisjoni kohustus tuleneb otseselt ELi lepingutest. Samal ajal on nende lepingute isandateks, peremeesteks ehk siis lepingute koostajateks ja heakskiitjateks liikmesriigid, kes võivad (vähemalt teoreetiliselt) aluslepinguid ka igal ajal muuta, kuigi see on väga vaevaline protsess.
Just liikmesriigid on omal ajal kindlaks määranud muu hulgas Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Kohtu (ELK) ülesanded ning selle, kui palju on riigid nõus oma suveräänsusest delegeerima üleeuroopalistele institutsioonidele, et ühiselt Euroopa ees seisvaid ülesandeid täita. Seega on ELi aluslepingutega seotud ja kohustatud neist kinni pidama nii liikmesriigid kui ka Euroopa Komisjon ja ELK ise.
Nüüd aga on Euroopa Komisjon ehk aluslepingute kaitsja alustanud rikkumismenetlust Saksamaa ehk nendesamade lepingute ühe isanda vastu, mis võib viia liikmesriigi Euroopa Liidu Kohtusse kaebamiseni. Nimelt saatis Euroopa Komisjon tänavu 9. juunil Saksamaale ametliku teatise ELi õiguse aluspõhimõtete rikkumise kohta ja andis vastamiseks aega kaks kuud.
Juhul, kui vastus Euroopa Komisjoni ei rahulda, koostab komisjon põhjendatud arvamuse, millele Saksamaa saab veel reageerida. Ja kui Saksamaa midagi ette ei võta, et komisjoni arvates toime pandud rikkumist lõpetada, kaebab komisjon riigi Euroopa Liidu Kohtusse. Miks siis nii, millest selline pahameel?
Tagamaad: aastatagune otsus ja sellele järgnenud sündmused