JUHTKIRI ⟩ Eesti poliitika preambul

Lavly Perling (vasakul) ja Helir-Valdor Seeder (paremal) Foto: Gert Tali

• Isamaa suurkogu jäi kindlaks konservatiivsetele põhimõtetele
• Parlamendipoliitikas ennustab see mitmekesisemaid koalitsioonivõimalusi
• Lõpliku hinnangu suurkogu otsusele annavad riigikogu valimistel valijad

Pühapäeval kogunes rekordkuumuses Tartu lauluväljakule Isamaa suurkogu. Kuigi sageli valimiskünnisel balansseeriv, kehastab Isamaa siseheitlus mitte üksnes erakonna, vaid kogu Eesti poliitika kõige kuumemat otsustuskohta. Üldkogu jäi kindlaks erakonna põhimõtetele, kuid Isamaa saatuse otsustab lõpuks siiski valija.

Isamaa juhttuumik kordas erakonna väärtused suurkogul üle selgelt ja ilma järeleandmisteta. Erakonna auesimees Tunne Kelam hoiatas kaasa minemast üleilmastumise moevooludega ning kinnitas, et traditsioonilisi püsiväärtusi ei saa muuta hääletamise teel, vabadused ilma vastutuseta viivad lõpuks diktatuurini.

Erakonna esimees Helir-Valdor Seeder rõhutas vajadust pidada silmas Eesti riigi põhieesmärke, mis on sõnastatud põhiseaduse preambulis, kinnitades, et nende järgimine ei pea tähendama käsitsi rehepeksu, vaid kaasaegse infoühiskonna ülesehitamist. «Ja isamaa roll on siin olla Eesti poliitika preambul.»

Sirgeselgselt konservatiivne, on Isamaa viimastel aastatel jäänud jõulisema ja käredama EKRE varju. Tõsisemast lüüasaamisest pole Isamaad päästnud mitte nende oma tarmukus, vaid pigem EKRE juhtide võimetus taltsutada oma roppu suud, mis pole jätnud konservatiivide haritumale valijale muud valikut kui Isamaa.

Erakonna esimehe kandidaat Lavly Perling ei rääkinud palju väärtustest, vaid keskendus Isamaa võimetusele kasvatada valijate toetust. Ta lubas, et tema juhtimisel muutub Isamaa opositsiooni juhtivaks jõuks, täpsustamata, kuidas see peaks toimuma, kui Isamaa fraktsioon koosneb endiselt vana Isamaa toetajatest.

Isamaa suurkogu jäi kindlaks konservatiivsetele põhimõtetele ega lasknud end meelitada Perlingu lubadusest liberaliseerimisega tõsta erakond parlamendi kolmandaks jõuks. Valija otsustab, kas see valik oli õige.

Perling lubas ka seda, et järgmiste valimiste tulemusel on Isamaa riigikogu kolme juhtiva erakonna seas. Ta seadis oma prioriteetideks erakonna ülesehitamise ja inimeste kaasamise. Perling ei vaielnud väärtuste üle, vaid pakkus erakonnale lootust – lootust valimisedule, erakonna mõjukuse kasvule ning võimalusele uutele inimestele tulla ja erakonna arengusse panustada.

Valimistulemusi ennustati kella viieks pühapäeva pärastlõunal, kuid tulemused jäid hiljaks. Kell 17.12 ütlesid teadustajad, et häältelugemine on lõppenud ja tulemused tulevad viie minuti pärast. Aga veel poolteist tundi hiljem ei olnud midagi. Ja kui nõukogude ajal mängis ärevatel aegadel otse-eetris «Luikede järv», nii mängis Isamaa otse-eetris Tõnis Mägi.

Ärevus oli õhus ja mitte üksnes Isamaa pärast. Nagu on ennustanud politoloog Martin Mölder, oleks Isamaa suunamuutuse tagajärjeks järgmiste valmiste järel Reformierakonna positsiooni tugevnemine, kes saaks endale võimaluse valida erinevaid koalitsioonipartnereid. EKREle tähendanuks Perlingi võit pikka opositsioonipõlve. Seederi võit aga ennustab järgmiste valimiste järel ilmselt tasavägisemat jõudude tasakaalu ja mitmekesisemat koalitsioonide võimalust.

See ennustus lähtub aga eeldusest, et Isamaa toetus oluliselt ei muutu. Toetus pole aga kaugeltki tagatud.  Eesti poliitika vajab Isamaad preambuliks, ja suurkogu andis Seedrile volituse see visioon ellu viia. Valijale jääb aga lõplik sõna, kas see valik oli õige.