Oma potentsiaali realiseerimiseks peab Isamaa oma võimalikud valijad ennekõike EKRE ja Eesti 200 juurest tagasi meelitama, kirjutab politoloog Tõnis Saarts.
Tõnis Saarts: Isamaa alasi ja haamri vahel (11)
Isamaa erakonnal seisab selle nädala lõpus ees murdeline üldkogu. Põhimõtteliselt on valikuid kaks: kas liberaalsem suund või jätkamine konservatiivsetel kursil ning lähenemine EKRE-le. Isamaa praegust seisu iseloomustab ehk kõige ilmekamalt kujund «alasi ja haamri vahel». Haamer on parempopulistlik EKRE, kelle järelejätmatu surve on Isamaa ideoloogiat ümber vorminud ning kellel on õnnestunud partei toetus imeõhukeseks taguda. Alasi on aga Eesti 200 (osalt ka Reformierakond), mis seisab seinana ees võimalustel püüda liberaalsema ja reformimeelsema valijaskonna hääli. Küsimus on, kas praegusest lootusetuna tunduvast seisust aitaks partei paremini välja Helir-Valdor Seedri jätkamine või panustamine värskema näoga Lavly Perlingule. Minu vastus oleks, et kumbki kandidaat ei suudaks teha imesid. Isamaa ongi määratud jääma Eesti poliitikas teise- või kolmandajärguliseks mängijaks, täpselt nii nagu on juhtunud või juhtumas mitme nende sõsarparteiga Euroopas.