/nginx/o/2020/09/02/13317226t1h1e58.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/06/16/13852463t1h601f.jpg)
- Eesti julgeoleku ohupilt on muutunud keerulisemaks
- Zapad-2021 toob Balti riikide piiridele kümneid tuhandeid sõjaväelasi
- Soome on Eesti jaoks ülioluline regionaalne julgeolekupartner
Sõjalised õppused Eesti piiride taga teevad niigi pingelised suhted keerulisemaks. Kaitseminister Kalle Laaneti (Reformierakond) sõnul muudab Venemaa käitumise ettearvamatuks ka poliitilise juhtkonna väljaöeldud mõte, et riik otsustab ise, kus punased jooned parasjagu asuvad.
Millised on lähiregiooni julgeolekuprobleemid Eestile 2021. aasta sügisel?
Eesti julgeoleku ohupilt on muutunud keerulisemaks ja Venemaa Föderatsioon veelgi ettearvamatumaks. Viimatine Vene vägede ja relvastuse koondamine okupeeritud Krimmi ja Ukraina piiride äärde oli üks näide sellest. Jätkub vastandumine läänele, nüüd on täiendavalt kasutusel ka nn punaste joonte tõmbamine, mis jäävad paindlikult president Vladimir Putini otsustada (tema aastakõne föderaalkogule 21. aprillil).
/nginx/o/2021/06/16/13852465t1hac39.jpg)
Muret tekitab ka Venemaa sõjaline võime, mis areneb pandeemiast tingitud üldiselt nõrga majandusliku olukorra halvenemise kõrval. See näitab, et investeerimine sõjapidamisse on Venemaa strateegiline huvi.
Sõjaliselt ja poliitiliselt kõige pinevam aeg käesoleval aastal seisab veel ees, kui Venemaa korraldab strateegilist suurõppust Zapad-2021, mille sõjaline eesmärk on harjutada koos Valgevene relvajõududega laiaulatuslikku sõjapidamist NATOga Euroopas. Õppuse poliitiline eesmärk on demonstreerida Venemaa sõjalist ülemvõimu Läänemere regioonis. Zapad-2021 toimub ametlikult ajavahemikul 10.–16. septembrini, kuid õppuse stsenaariumiga otseselt seotud tegevused algavad tõenäoliselt juba augustis.
Õppuse Zapad-2021 poliitiline eesmärk on demonstreerida Venemaa sõjalist ülemvõimu Läänemere regioonis.
Murelikuks teeb ka pingestuv Venemaa sisepoliitiline olukord, kus ametivõimude tegevus opositsioonilise tegevuse tasalülitamiseks enne riigiduuma valimisi on pretsedenditu. Mitu praegu menetletavat ja hiljuti vastuvõetud seadusemuudatust opositsiooni tegevuse täiendavaks piiramiseks näitab, et Venemaa otsustajad on endiselt valmis kasutama ükskõik kui äärmuslikke meetmeid oma võimu hoidmiseks.
Välistada ei saa ka võimukriitiliste meeleolude ägenemist ja protestide taassüttimist Valgevenes, mis võib mõjutada ka õppuse Zapad-2021 kulgu. Näiteks kui Vene väed toetavad varjatult Valgevene režiimi opositsioonivastastes operatsioonides.
Milline on prognoos Zapad-2021 ohupildi kohta?
Järjekordsel Vene relvajõudude suurõppusel Zapad-2021 harjutatakse koos Valgevenega Läänemere ja Kaug-Põhja regioonis ulatuslikku sõda NATO vastu. Venemaa strateegilist õppust Zapad-2021 on Eesti ja NATO seisukohalt oluline jälgida, kuna selle raames koondatakse ka Balti riikide piiride äärde kümneid tuhandeid sõjaväelasi. Suureneb oluliselt ka Vene õhuväe ja mereväe aktiivsus Läänemere regioonis. Sellega võib kaasneda intsidentide toimumise tõenäosuse kasv (nt õhupiiri rikkumised, provokatiivsed lennud).
/nginx/o/2021/06/16/13852464t1ha62f.jpg)
Venemaal on kombeks õppuste isikkoosseisu ja läbiviimise kohta jagada infot minimaalselt või seda moonutada, mis on meile Zapad-2021 mastaape ja asukohta arvestades muret tekitav. Sarnaselt Zapad-2017ga kaasneb tõenäoliselt ka Zapad-2021ga agressiivne läänevastane propaganda, mille eesmärgiks on kuvada pilt NATOst, sh Eestist kui «agressorist», kes olukorda eskaleerib.
Vaatamata sellele, et Venemaa on korduvalt kasutanud suurõppusi oma tegelike sõjaliste tegevuste ja kavatsuste varjamiseks, on oluline jääda rahulikult enesekindlaks. Eesti riigiasutused on igakülgselt selle jaoks valmistunud. Meie lähiümbruses toimuvat jälgitakse pidevalt ning vastavalt ohuhinnangu muutustele oleme valmis operatiivselt tegutsema.
Vene ametivõimude tegevus opositsioonilise tegevuse tasalülitamiseks enne riigiduuma valimisi on pretsedenditu.
Eesti on pidanud ennast eksperdiks Venemaa alal. Kas see arvamus on endiselt relevantne või oleme hakanud oma eksperditeadmisi minetama?
Vahetut ohtu kujutab Eestile endiselt Venemaa, mille juhtkonna eesmärk on muuta külma sõja järgset julgeolekuarhitektuuri ning taastada oma mõjutsoonid, sh Balti riikides, kasutades selleks mõjutustegevust, sekkumist teiste riikide siseasjadesse ning vajadusel sõjalist jõudu. Sellest tulenevalt on meie otsestes huvides omada parimat ülevaadet arengutest Venemaa sise- ja välispoliitikas ning mõista Vene juhtkonna eesmärke ja plaane pikas perspektiivis. See on vajalik, et ennetada nii sõjalisi kui ka hübriidohtusid, kujundada Eesti kaitse-, välis- ja julgeolekupoliitikat ning jagada liitlastele olulist teavet Venemaa kohta, et suurenda ka nende teadlikkust ja mõistmist meie murede suhtes.
Laialdased Venemaa-alased eksperditeadmised aitavad samuti tugevdada Eesti rahvusvahelist kuvandit Venemaad tundva riigina. Seega hoiavad ja tugevdavad Eesti riigiasutused järjepidevalt Venemaa-alaseid eksperditeadmisi. Nii Euroopa Liidus kui ka NATOs on Venemaa poliitika üks teema, milles teised liikmesriigid kõrgelt tunnustavad Eesti aktiivsust ja asjatundlikkust.
Kas Soome on kaitsekoostöös usaldusväärne partner?
Soome on Eesti jaoks ülioluline regionaalne julgeolekupartner ning mul on hea meel kinnitada, et viimaste aastate jooksul on meie kaitsekoostöö märkimisväärselt tihenenud, seda eriti ühishangete ja õppuste valdkonnas. Nimelt hangiti 2009. aastal koos radarid ning 2020. aastal jõudsid Eestisse esimesed koostöös Soomega Lõuna-Korealt hangitud 155 mm liikursuurtükid K9 Kõu. Koostöö arendamiseks kohtume Soome kaitseministriga igal aastal, samuti kohtuvad kaitseväe juhatajad ning kaitseministeeriumi ja kaitseväe esindajad.
/nginx/o/2021/06/16/13852466t1h1bcd.jpg)
Eesti ja Soome osalevad tihedalt teineteise maa-, õhu- ja mereväe õppustel. Viimastel aastatel on Soome osalenud suurte üksustega Eesti kevadistel suurõppustel ning Eesti on teinud Soome suunal sama, näiteks osalenud Soome õppusel ARROW 19 mehhaniseeritud CV-90 jalaväerühmaga. Samuti on kahe riigi vahel läbi viidud ühisõppusi, näiteks 2019. aastal läbi viidud mereväeõppuse Baltic Shield käigus toimusid Soomes lahinglaskmised ning Eesti vetes tegeleti miinide demineerimisega. Tihedat väljaõppealast koostööd teevad ka meie Kaitseliit ja Soome ühendus Maanpuolustuskoulutusyhdistys (riigikaitsekoolitusühing – toim).
Käisite eelmisel nädalal idapiiriga tutvumas. Kas piiriehitus võiks Eestis olla kaitseministeeriumi vastutada nagu Ungaris?
Eesti välispiiri valve tagamine on siiski siseministeeriumi haldusalas ja nii on ka piiriehitus. Eesti riigi julgeolek on tervik ehk sise- ja välisjulgeolekut tuleb kindlasti vaadelda koos.