Ivar Raig: kuidas ja keda valida Eesti presidendiks?

Majandusteadlane Ivar Raig Foto: Peeter Langovits

Eesti Vabariigi presidendi valimise kampaania on alanud, vaatamata sellele, et presidendi valimise seaduse kohaselt pole veel ühtegi ametlikku kandidaati esitatud. Meedias on välja pakutud ja ka välja praagitud mitu kandidaati ja vaagitud nende võimalusi valituks saada. Valimiste praegusel eeletapil toimub kandidaatide sõelumine EV põhiseaduse esimese paragrahvi vaimus, mille järgi kõrgeima riigivõimu kandjaks Eestis on rahvas. Avaliku arvamuse uurijad ja meedia on püüdnud välja selgitada ja tutvustada tõenäolisemaid kandidaate.

Lisaks erakondade kandidaatidele, kellest suur osa on tänaseks taandunud, on vaatluse all ka Tarmo Soomere, kes lülitus sellesse protsessi omaalgatuslikult, olles valmis pidama debatte teiste kandidaatidega. Kuid presidendi valimisseaduse järgi esitatakse presidendi ametlikud kandidaadid vähemalt 21 riigikogu liikme poolt vaid neli päeva enne valimisi riigikogus. Selliselt on kujunenud olukord, et rahvas, meedia ja üks kandidaat soovivad debatte ja arutada presidendikandidaatide visioone Eesti riigi lähituleviku teemadel, kuid kõik erakonnad on üksmeelselt koondunud presidendi valimiste seaduse kilbi taha ning hoiduvad avalikest debattidest.

Presidendikandidaatide põhjalikke väitlusi, riigi arengu tulevikuvisioone ning lõpuks uut tegusat presidenti on aga Eestil väga vaja. Lahenduse võinuks anda presidendi valimiste seaduse kiire muutmine selliselt, et presidendikandidaadid oleksid enne valimisi piisavalt vara selged ja avalikeks debattideks jääks vähemalt kolm kuud aega. Selle seaduseelnõu võinuks algatada kas ametis olev president, valitsus, mõni erakond, riigikogu liige või isegi rahvaalgatuse korras kodanikkond. Kuid kahjuks pole seda seni tehtud!