Gert Jervan: Eesti vajab uusi teadlasi

Gert Jervan, Tallinna Tehnikaülikooli professor, IT teaduskonna dekaan. Foto: [e-mail]

Kõrgtehnoloogiate arendamine on võimalik ka Eestis, kui meil oleks piisavalt teadus- ja arendustegevusega seotud inimesi, kirjutab TTÜ IT-teaduskonna dekaan Gert Jervan.

Meie iduettevõtete ökosüsteem on tootnud mitmeid kõrge lennuga ükssarvikuid, mis oma valdkondades teevad väga võimast innovatsiooni. Aga kõrgtehnoloogia ehk teadusmahuka tehnoloogia, ingliskeelse uhke väljendiga deep tech’i suured edulood on Eestis jäänud veel nägemata. Kõrgtehnoloogiad on kapitalimahukad, toote või teenuse arendustsükkel ja tootlikkuse saavutamise periood on palju pikem kui tavaettevõtluses. Ignoreerida ei saa ka kõrgeid tehnoloogiariske. Üldjuhul põhinevad need tehnoloogiad tippteadusele ning neid iseloomustab väga kõrge innovatsioonitase. Kõrgtehnoloogilised ettevõtted vajavad enda ümber ka toimivat ökosüsteemi, et tagada ajude ning ideede ringlus. Kas see on ainult suurte ja väga arenenud riikide mängumaa?

Ei, see ei ole nii ilmvõimatu, nagu esmapilgul tundub. Eestlased on olnud juba ajalooliselt hariduse usku. PISA testide tulemused näitavad selgelt, et meil on potentsiaali olla maailmas esirinnas. Kõrgtehnoloogia edulugusid leiab paljudest riikidest, mis on maailma mastaabis väga väikesed ja Eestiga võrreldavad. Kuid kõiki neid iseloomustab üks oluline näitaja: teadus- ja arendustegevusega (TA) hõivatud inimeste oluliselt suurem osakaal kui Eestis.