Keio Soomelt: mida need homod jälle tahavad?

Keio Soomelt. Foto: Meelis Meilbaum

• Eestlaste toetus LGBT kogukonnale on tõusnud, kuid seadusandlus seda ei peegelda
• Loodud on LGBT+ aktiivgrupp, kogumaks kokku KOV valimiste jaoks ideid
• Erakonnad teemaga tegelemiseks huvi üles ei näita

Erakondadele KOV valimiste jaoks ideid pakkuvad LGBT kogukonna liikmed on moodustanud aktiivgrupi, kuid parteid nendega koostööd tegema ei rutta. Filmifestivali Festheart peakorraldaja Keio Soomelt küsib, miks pole liberaalsed poliitikud siiani kooselu rakendusakte vastu võtnud.

Vastavalt viimastele uuringutele on eestlaste toetus LGBT+ kogukonnale märgatavalt tõusnud. Samas tähistame sel sügisel kooselu seitsmendat aastapäeva ilma rakendusaktideta. Opositsioonis olles kritiseeris Reformierakond IKE valitsust, kes pidi meid ida-Euroopasse mängima. Täna on Reformierakond valitsuses. Paraku muudatusi rakendusaktide osas ei paista.

Juriidiliselt on EL-i riigid, kus ei ole partnerluse registreerimise võimalust samasoolistele paaridele seadusega ette nähtud Bulgaaria, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Slovakkia. Faktiliselt võiks siia ritta lisada ka Eesti, kus tehniliselt on küll kooseluseadus olemas, kuid rakendusaktide puudumise tõttu on see tegelikult kasutu.

Kaja Kallas hämab «otsime Parlamendis kokkulepet» teemal – paraku tundub, et tulemusteta. Igatahes ei paista seda otsimist mitte kusagilt välja. Ülejäänud Riigikogu saadikud ei paista samuti midagi tegevat. Või kui, siis toimub see nii suure saladuskatte all, et avalikkusel pole au sellest midagi teada. Kui see tõesti nii peaks olema, siis astutakse samasse ämbrisse, mis kolises kooseluseaduse vastuvõtmise ajal – mitte ükski poliitik ei julgenud avalikult kooseluseaduse toetuseks sõna võtta.

Tõsi, positiivse erandina võiks siinkohal välja tuua Noored Sotsiaaldemokraadid ja Tartu Sotsiaaldemokraadid – avaliku toetuse näitamine viimasel aastal on olnud kogukonnale toeks. Samuti Roheliste poolt algatatud petitsioon. Ma ei ole nõus nendega, kes neid samme kritiseerivad. Jah, ilmselt ei jõua Roheliste petitsioon Riigikogu suurde saali, kuid vähemalt on nad midagi teinud. Avalikult. Konkreetselt.

Poliitika olevat kompromisside kunst. Kas meie liberaalsed poliitikud, kes väidetavalt rakendusaktide vastu võtmise nimel palehigis tööd teevad, on siis tõesti nii kehvad, et ei ole suutnud 7 aasta jooksul neid kompromisse leida?

Poliitika olevat kompromisside kunst. Kas meie liberaalsed poliitikud, kes väidetavalt rakendusaktide vastu võtmise nimel palehigis tööd teevad, on siis tõesti nii kehvad, et ei ole suutnud 7 aasta jooksul neid kompromisse leida? Kakskümmend aastat tagasi oli LGBT+ kogukonna toetamine kõva sõna, millega eristuti. Täna aga on aasta 2021, mitte 2000. Täna on vaja konkreetseid samme, mitte juttu üldisest toetamisest. Olukorra parandamiseks ulatavad LGBT+ aktivistid abikäe.

Mõni aeg tagasi loodud grupp on kokku kogunud erinevad ettepanekud LGBT+ kogukonna üldise toetamise, lihtsate ja kiirete muudatuste, nähtavuse, kaasamise ja muude teemade kohta. Näiteks peame oluliseks kooselu kui ühe suhtevormi tunnustamist kohaliku omavalitsuse poolt, LGBT+ kogukonna kaasamist otsuste tegemisse, teavitustööd haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas, LGBT+ kogukonna nähtavuse toetamist ja nähtavat toetamist.

Olen hetkel 33 aastane. Ma ei tea, kas jõuan enne ära näha pidevalt kaugemale libiseva pensioniea või rakendusaktid? Täna paraku tundub, et mitte kumbagi.

Valminud programmi on aktiivgrupi esindajad Taavi Koppel ja Keio Soomelt tutvustanud Sotsiaaldemokraatide Tallinna esindajatele, Rohelistele ja EKRE-le. Ootuspäraselt leiti kõige suurem ühisosa ja mõistmine Rohelistega, kellega on asutud ka järgmiste sammude astumiseks plaane seadma. Sotsiaaldemokraadid jäid neile omaselt üsna tagasihoidlikuks ning ootuspäraselt puudus EKRE-ga igasugune ühisosa. Kokku on lepitud kohtumised Eesti200 ja Noorte Sotsiaaldemokraatide esindajatega. Keskerakond avaldas küll valmisolekut kohtumiseks, kuid ei ole suutnud tänaseni aega leida, Reformierakond ja Isamaa ei ole meiepoolsele ettepanekule kohtuda vastanud.

Olen hetkel 33 aastane. Ma ei tea, kas jõuan enne ära näha pidevalt kaugemale libiseva pensioniea või rakendusaktid? Täna paraku tundub, et mitte kumbagi.

Loomulikult võib küsida, et kas sellisel aktivismil on mõtet. Ka liberaalsete poliitikute poolt on tulnud etteheiteid, justkui hägustame pilti ja ründame «omasid». Ei ründa. Oleme lihtsalt kokku pannud programmi sammudest, mida nii KOV-i kui Riigikogu poliitikud saaksid LGBT+ kogukonna jaoks päriselt ära teha. Jagame neid mõtteid hea meelega!