Martin Tikk: kas siin eesti keeles ka rääkida saab?

Martin Tikk. Foto: Erakogu

Väikese rahva esindajatena on oluline osata ka võõrkeelt, kirjutab kolumnist Martin Tikk.

«Kas siin eesti keeles ka rääkida saab?» kostis hiljuti valjult üle ühe Narva kaubanduskeskuse koridori. Seda küsimust kuuleb Narvas üsna tihti, kui mitte valjuhäälselt väljaöelduna, siis vähemalt minu enda mõtteis.

Pikaaegse tartlasena pole harjunud keelele mõtlema. Võõraga suhtlust alustades või veel avastamata asutust külastades seda mõttekohta ei teki. Siiski on mind korra Narvas ka eesti keeles kõnetatud.

Keel kui igapäevane suhtlemise vundament on saanud nii iseenesestmõistetavaks: sõnad voolavad suust ja näpud klõbistavad üha kiiremini sajandite kestel loodud lausestruktuure. See on viis, kuidas inimestevaheline mõttevahetus toimub.

Üldjuhul toimub see peamiselt emakeeles. Mitmekeelsuse ja -kultuursusega harjumine nõuab aega, vahel suisa aastakümneid. On lihtne käia ringi piiratud pilguga ja lävida vaid nendega, kellega jagatakse sama emakeelt. Alustada mitte oma emakeelset suhtlust nendega, kes elavad sageli samal tänaval või majas nõuab tavapäraselt rajalt kõrvaleastumist.