Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Juhtkiri Soome-ugri suurüritus (1)

Copy
Päeva karikatuur
Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts
  • Esimest korda soome-ugri maa­ilmakongresside ajaloos on ­üritus hübriidvormis
  • Venemaa seekordne ­vastutöötamine on kongresside ajaloos üks ­tõsisemaid
  • Kuigi kongress pole nii rahvarohke kui varem, ­pidamata see ei jää

Täna, 16. juunil kell kaks päeval algab VIII soome-ugri rahvaste maailmakongress. Koroonapandeemia ja jäisemaks muutunud Venemaa kiuste ei ole soome-ugri rahvaste koostöö katkenud, vaid kohaneb vastavalt olukorra seatud piirangutele.

Esimest korda soome-ugri maa­ilmakongresside ajaloos toimub ­üritus hübriidvormis. Kui veel kaks ­aastat tagasi võinuks seda vormi ­pidada taandarenguks, siis viimase aasta jooksul virtuaalselt toimunud rahvus­vahelised tippkohtumised on näidanud, et virtuaalürituse ühiskondlik kaal ei kannata seetõttu, et delegaadid füüsiliselt samasse ruumi kokku ei tule.

Soome-ugri rahvaid on 23, neist 14 osalevad VIII maailmakongressil. Ungarlased, eestlased, isurid, liivlased on Tartus kohal. Tulijad on veel, kuid enne kui kohal, ei saa lõpuni kindel olla. Ka varasematel kongressidel on ette tulnud imelikke takistusi Venemaa piiri ületamisel. Soomlased, karjalased, komid ja paljud teised osalevad virtuaalselt.

Kuigi kongress pole nii rahvarohke kui varasematel aastatel, ­pidamata see ei jää: registreerunud on 124 delegaati, neist 68 Vene Föderatsioonist. Veel aprillis teatas Venemaa soome-ugri rahvaste assotsiatsioon AFUN, et ei näe enam mõtet soome-ugri maailmakongressidel osalemises ning plaanib korraldada ise kaks nädalat enne Tartu maailmakongressi esimese ülevenemaalise soome-ugri rahvaste foorumi. Sellest kardeti Tartu maailmakongressile suurt tagasilööki.

Venemaa on varemgi üritanud maailmakongressi kontrollimist üle võtta. Näiteks 2008. aastal püüti viia kongressi konsultatiivkomitee peakorterit spontaanselt algatatud aktsiooniga Helsingist üle ­Venemaale. Kuid maailmakongressi hästi sisse töötatud demokraatlik otsustusprotsess siiski nurjas sellise isetegevuse.

Maailmakongressid on raamistik, mille kaudu meie rahvad on toetanud üksteise rahvuslikke ja kultuurilisi püüdlusi. Tartu suurüritus kinnitab, et koostöö jätkub ka keerulistes oludes.

Seekordne ­vastutöötamine on kongresside ajaloos üks ­tõsisemaid. Venemaa riiklik rahvusasjade agentuur FADN korraldaski enne maailmakongressi soome-ugri ­rahvaste foorumi. Selle resolutsioonist ­õhkus suurvene rahvuspoliitikat, ­mistõttu jäid paljud foorumi ­osalejad ­protestiks erapooletuks. Kuid ­asjaolu, et udmurdid, marid, mordvalased, permikomid ja handid ei osale Tartu maailmakongressil isegi virtuaalselt, näitab, kuivõrd suur on siiski Venemaal surve maailmakongressi vastu.

Samas riiklikul tasemel säilitab Venemaa enam-vähem viisaka näo, sest kultuuriminister Olga ­Ljubimova esineb tervitusega täpselt nii, nagu varem kokku lepitud. Teisalt Vladimir Putini tervitust Eesti, Soome, Ungari ja Läti riigipea tervituste kõrval ei ole. Kuid Putinit võib ju ka vabandada samal ajal toimuva kohtumise pärast USA presidendi Joe Bideniga.

Igal juhul on järgmised kolm ­päeva täis sisukaid arutelusid kodanikuühiskonna, keele, identiteedi ja ökoloogia teemadel, mida täiendab rikkalik kultuuriprogramm.

Soome-ugri rahvaste maailmakongressidel on pea kolmekümneaastane ajalugu ja see on vaieldamatult maailma kõige esinduslikum soome-ugri koostööfoorum. ­Selle ajaga on kujunenud tugevad demokraatlikud traditsioonid, mis annavad kindlust, et meie rahvaste koostöö jätkub reaalselt ka siis, kui see toimub virtuaalselt.

Tagasi üles