Esimest korda soome-ugri maailmakongresside ajaloos toimub üritus hübriidvormis. Kui veel kaks aastat tagasi võinuks seda vormi pidada taandarenguks, siis viimase aasta jooksul virtuaalselt toimunud rahvusvahelised tippkohtumised on näidanud, et virtuaalürituse ühiskondlik kaal ei kannata seetõttu, et delegaadid füüsiliselt samasse ruumi kokku ei tule.
Soome-ugri rahvaid on 23, neist 14 osalevad VIII maailmakongressil. Ungarlased, eestlased, isurid, liivlased on Tartus kohal. Tulijad on veel, kuid enne kui kohal, ei saa lõpuni kindel olla. Ka varasematel kongressidel on ette tulnud imelikke takistusi Venemaa piiri ületamisel. Soomlased, karjalased, komid ja paljud teised osalevad virtuaalselt.
Kuigi kongress pole nii rahvarohke kui varasematel aastatel, pidamata see ei jää: registreerunud on 124 delegaati, neist 68 Vene Föderatsioonist. Veel aprillis teatas Venemaa soome-ugri rahvaste assotsiatsioon AFUN, et ei näe enam mõtet soome-ugri maailmakongressidel osalemises ning plaanib korraldada ise kaks nädalat enne Tartu maailmakongressi esimese ülevenemaalise soome-ugri rahvaste foorumi. Sellest kardeti Tartu maailmakongressile suurt tagasilööki.
Venemaa on varemgi üritanud maailmakongressi kontrollimist üle võtta. Näiteks 2008. aastal püüti viia kongressi konsultatiivkomitee peakorterit spontaanselt algatatud aktsiooniga Helsingist üle Venemaale. Kuid maailmakongressi hästi sisse töötatud demokraatlik otsustusprotsess siiski nurjas sellise isetegevuse.
Maailmakongressid on raamistik, mille kaudu meie rahvad on toetanud üksteise rahvuslikke ja kultuurilisi püüdlusi. Tartu suurüritus kinnitab, et koostöö jätkub ka keerulistes oludes.
Seekordne vastutöötamine on kongresside ajaloos üks tõsisemaid. Venemaa riiklik rahvusasjade agentuur FADN korraldaski enne maailmakongressi soome-ugri rahvaste foorumi. Selle resolutsioonist õhkus suurvene rahvuspoliitikat, mistõttu jäid paljud foorumi osalejad protestiks erapooletuks. Kuid asjaolu, et udmurdid, marid, mordvalased, permikomid ja handid ei osale Tartu maailmakongressil isegi virtuaalselt, näitab, kuivõrd suur on siiski Venemaal surve maailmakongressi vastu.