TERVISHOID ⟩ Pille Taba: Parkinsoni tõbi – tuntud, aga ikka mõistatuslik

Tartu Ülikooli kliinikumi närvikliiniku juhi professor Pille Taba kinnitas, et Eestis on küll ravitud insuldiga haigeid, kellel on olnud samal ajal koroona, aga vaktsineerimise järel insulte pole olnud. Foto: Sille Annuk

Suur osa Parkinsoni tõve nähtudest on seotud närvikoega, aga kuna elava inimese ajusse pole mikroskoobiga võimalik vaadata, uuritakse haigust keha teiste osade kaudu, kirjutab Tartu Ülikooli närvikliiniku juhataja, neuroloogia professor Pille Taba.

Parkinsoni tõbe kirjeldas ­James Parkinson kaks sajandit tagasi kui värinaga liikumishäiret. Haiguse sisuni jõudis Arvid Carlssoni teadusrühm aga 140 aastat hiljem, näidates, et keskajus asuvas musttuumas väheneb dopamiini tootvate rakkude arv, mistõttu närviimpulsid ei liigu rakkude vahel enam normaalselt. Dopamiini puudus muudab kõndimise ja keha liigutamise aeglaseks ja kohmakaks.

Enamasti näitabki tõbi end rahulolekuvärinaga, aga vahel ka mitte, kui see algab kas käte kohmakuse, kõnnaku- või tasakaaluhäiretega. Parkinsoni haiguse üks eripära võib olla «hammasratta» fenomen käe liigutamisel. Kui muidu suudab inimene kätt liigutada sujuvalt, siis haigusega tekkiv lihaste erinev toonus paistab välja kui hammasratta liikumine: käe liigutamine toimub nõksulise vastupanuna, mis näib kui hammasratta pöörlemine.