Suur osa Parkinsoni tõve nähtudest on seotud närvikoega, aga kuna elava inimese ajusse pole mikroskoobiga võimalik vaadata, uuritakse haigust keha teiste osade kaudu, kirjutab Tartu Ülikooli närvikliiniku juhataja, neuroloogia professor Pille Taba.
Tellijale
TERVISHOID ⟩ Pille Taba: Parkinsoni tõbi – tuntud, aga ikka mõistatuslik
Parkinsoni tõbe kirjeldas James Parkinson kaks sajandit tagasi kui värinaga liikumishäiret. Haiguse sisuni jõudis Arvid Carlssoni teadusrühm aga 140 aastat hiljem, näidates, et keskajus asuvas musttuumas väheneb dopamiini tootvate rakkude arv, mistõttu närviimpulsid ei liigu rakkude vahel enam normaalselt. Dopamiini puudus muudab kõndimise ja keha liigutamise aeglaseks ja kohmakaks.