Riho Raassild: metsainventuuri andmed on müstika

Riho Raassild Foto: Cristi Sikora

Peagi võetakse vastu seadusemuudatused, mis keelustavad metsainventuuri alusandmete analüüsist vigade otsimise väljaspool keskkonnaagentuuri. MTÜ Roheline Kogukond juhatuse liige Riho Raassild kirjutab, et keskkonnaministeerium, agentuurid ja teadlased peaksid koos lahendama ebakõlad SMI andmetes ning võtma kasutusele tänapäevasemad tehnoloogilised lahendused.

Keskkonnaagentuur avalikustas 3. juunil metsainventuuri ehk SMI värsked andmed ja keskkonnaminister Tõnis Mölder sai oma Facebooki-lehele positiivse sõnumi postitada: «Raiemahud on Eestis viimaks ometi langema hakanud.» Arvudesse süvenedes vaatab paraku vastu hoopis nukram pilt. Kui võtta arvesse SMI raiemahtude mõõtmise suur, 10 protsenti ületav statistiline viga, siis raiemahtude vähenemist statistika ei kinnita. Tänavusi andmeid mullustega võrreldes selgub, et raiemahtude asemel on vähenenud hoopis Eesti metsavaru. Metsa arengukavas aastateks 2011–2020 on kirjas, et jätkusuutliku metsamajanduse peamine kriteerium on pikas perspektiivis metsaressursi võimalikult ühtlane kasutamine juurdekasvu ulatuses. Põhimõte, et ei raiutaks juurdekasvust rohkem, on Euroopa Liidu säästva metsanduse plaanides olulisel kohal ja keskkonnaministri sõnul hakkab seda sisaldama ka uus Eesti metsa arengukava. Seega pole metsanduse arengukava üks põhikriteeriume täidetud. Lisaks kriteeriumi täitmisele on SMI andmed ja metsavarud oluline sisend, mille alusel pannakse paika Eestile eraldatavad CO2-kvoodid. Metsavarude vähenemine toob endaga kaasa ka Eestile eraldatud kvootide vähendamise, mis tähendab riigieelarve sissetulekute otsest vähenemist. CO2 hinnad on jõudsalt tõusnud ja tõusevad ka edaspidi. Seega toovad väikesedki sisendandmete muutused Eesti riigile kaela mitmemiljonilised kulud.

Kui vaadata arve lähemalt, siis 2019. aastal oli SMI andmetel Eesti metsavaru 481 miljonit tihumeetrit. SMI uutes andmetes 2020. aasta kohta oli varu vähenenud 472 miljoni tihumeetri peale. Pelgalt statistiliseks veaks seda enam pidada ei saa. Vähenemine on olnud pidev alates 2017. aastast, mil SMI fikseeris metsatagavaraks 485 miljonit tihumeetrit – see on seni ka maksimaalne maht. Niisiis on kolme aastaga arvud vähenenud 2,7 protsenti. Keskkonnaagentuur annab statistilise vea hinnanguks 0,95 protsenti, mis on muutustest oluliselt väiksem. Kui meetodit usaldada, on vähenemine olnud tegelik. Lihtsustades võib öelda, et ühel aastal kolmest on Eestis raiutud metsa, mis pole tagasi kasvanud – neil aastail oli aastane raiemaht ametlikel andmetel just selle 12–13 miljoni tihumeetri lähedal. Pilt on veel troostitum, kui võtta arvesse vaid majandatavaid metsi, kus metsavarud on viimasel kolmel aastal juba lausa 4,5 protsenti vähenenud.