Annika Veimer: tervisekahju hüüab tulles

Annika Veimer. Foto: Madis Veltman

Riigis ei saa esile kutsuda muutust alkoholi tarbimise vähendamiseks, kui keskkond soosib alkoholi tarvitamist, kirjutab Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer.

Hiljuti avaldatud Eesti Konjunktuuriinstituudi uuring tõestas tõsiasja, mida viimase kümne aasta jooksul sadades uuringutes on leitud: alkoholi suhteline odavnemine toob kaasa tarbimise ja kahjude suurenemise. Selle eest hoiatasid tervisevaldkonna eksperdid ka 2019. aastal, kui alkoholiaktsiisi langetamist plaaniti. Tegemist on valusa ja korduma kippuva õppetunniga – kauaoodatud läbimurret alkoholikahjude vähenemises meie ühiskonnas pole toimunud.

Alkoholi tarbimine ühe täiskasvanud elaniku kohta kasvab juba teist aastat järjest. 2020. aastal oli absoluutse alkoholi tarvitamine ühe täiskasvanud elaniku kohta 10,5 liitrit ning võrreldes 2019. aastaga see näitaja kasvas. Sellega koos sagenesid viimase kümne aasta kõrgeimale tasemele surmad, mis tingitud otseselt alkoholist põhjustatud haigustest, ning suurenes joobes isikute surmaga lõppenud õnnetuste osakaal. 2020. aastal suri otseselt alkoholi liigtarvitamisest tingitud haigustesse 615 inimest, üle saja rohkem kui aasta varem. Neist 410 olid 45–64-aastased tööealised; noorim mees aga vaid 29- ja naine 31-aastane, mõlema surma põhjuseks juhuslik mürgistus alkoholi toimel. Surmad on vaid üks näitaja, lisaks kaasnevad sotsiaalsed ja majanduslikud kahjud laiemalt: lõhutud perede tõttu muutub laste toimetulek, kasvab lähisuhtevägivald ning suurenevad tervishoiukulutused.