Isamaa suurkogul valitakse erakonnale uut juhtkonda, aga suunatakse ka Reformierakonna ja EKRE tulevikku, kirjutab politoloog Martin Mölder.
Martin Mölder: Isamaa kannapööre põlistaks Reformierakonna võimu (10)
Kohalike valimiste järel ja presidendivalimiste kõrval on ühed olulisemad valimised 2021. aastal Isamaa esimehe valimised, mis toimuvad 20. juunil. Tegemist ei ole lihtsalt erakonnasisese sündmusega, pelgalt juhi valimistega. Küsimus on Isamaa poliitilises suunas ja positsioonis Eesti poliitilisel maastikul. Kui Isamaa sellel maastikul liigub, mõjutab see ka teiste erakondade strateegilist positsiooni ning võimalikke konkurentsimustreid. Kui Isamaa peaks oma praeguses poliitilises suunas tegema kannapöörde, siis tõenäoliselt aitab see pärast 2023. aasta riigikogu valimisi Reformierakonnal taaskehtestada oma praeguseks kaotatud hegemoonia ning teha EKRE-le valitsusse pääsemine raskemaks.
Milliseks võib kujuneda riigikogu pärast 2023. aasta valimisi? Loomulikult võib kahe aastaga palju muutuda, kuid eeldame, et jätkuvad ja realiseeruvad praegused trendid ning mõned vanemad ja üldisemad mustrid. Esmalt võime oletada, et pärast järgmisi valimisi on meil jälle kuue erakonnaga parlament.
Eelmistel valimistel väga stabiilse toetusega Reformierakond ilmselt kordab oma tulemust ja saab ehk umbes 30 kohta riigikogus. Ja oletame, et tihedas võitluses teise ja kolmanda koha pärast saavad mõlemad, EKRE ja Keskerakond, 22–24 kohta. EKRE positsioon tõotab tulla tugevam ja Keskerakonna oma nõrgem kui eelmistel valimistel. Mis puudutab ülejäänud erakondi, siis ei tasu loota, et Eesti 200 realiseerib täiel määral oma praeguse peamiselt lootusele rajatud suure toetuse. Oletame, et nad saavad üheksa-kümme kohta. Ning kui sotsiaaldemokraadid suudavad oma pikaajalise languse peatada ja Isamaa ennast natuke koguda, siis saavad nad ehk mõlemad kuskil seitse-kaheksa kohta.