Õppimist on küllaga ka väljaspool kooli ja kruvikeeraja sobib üraskikäikude uurimiseks hästi. FOTO: Wikimedia Commons

Kool kui institutsioon dresseerib meid tegutsema ja mõtlema esmajärjekorras teiste analoogsete suurte institutsioonide raamistikus, aga totaalsel institutsionaliseerumisel, eriti väärtuste institutsionaliseerumisel on planeerimatud kõrvalnähud, kirjutavad vabaõppe lapsevanemad Signe Mällo ja Tanel Mällo.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Täpselt pool sajandit tagasi, aastal 1971 hoiatas Austria teoloog ja filosoof Ivan Illich ühiskonnakriitilises teoses «Ühiskonna vabastamine koolist» («Deschooling Society»), et väärtuste institutsionaliseerimisel on laias laastus kolm planeerimatut kõrvalnähtust: reostus füüsilise keskkonna tasandil, sotsiaalne polariseerumine ühiskonna tasandil ja psühholoogiline impotentsus indiviidi tasandil. See on meie tänase institutsionaliseeritud unistustega tarbijaühiskonna olevik, millest on üha raskem kõrvale vaadata. Oleme institutsioonide lõksus, dresseeritud kogema maailma läbi nende dikteeritud prisma.