JULGEOLEK ⟩ Jaanika Puusalu: digiühiskonna teadlikkus andmepraktikatest on kesine, kuid täiendava andmekasutuse asjus ollakse valvsad

Osa Eesti ühiskonnas käibivatest pealtkuulamise müütidest näivad pärinevat okupatsiooniajast, kus KGB tegeleski massilise ja kõike haarava jälitamisega. KGB pealtkuulamistuba Viru hotellis. Foto: Mihkel Maripuu

Kuigi aeg-ajalt kõlab väiteid selle kohta, et inimesed kardavad jälitamist ega julgegi oma andmeid riigile anda, näitab Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi tehtud uuring vastupidist, kirjutab nooremteadur Jaanika Puusalu.

Eesti kui digiriigi elanikud kasutavad iga päev nii avaliku kui ka erasektori digiteenuseid. Digitaalsed on nii elutähtsad teenused ja demokraatliku ühiskonna protsessid kui ka finantsteenused, meedia ja meelelahutus. Kuigi digiteenuste kasutusvaldkonnad ja andmepraktikad on väga mitmekesised, toimivad kõik lahendused iseenesest sarnaselt – teenused ja tooted rakendavad, koguvad ning talletavad kasutaja ja kasutuse kohta digitaalseid andmeid.