Nimeka sporditreeneri pedofiilne käitumine oli avalik saladus, mille ees pigistati kõrgemal pool silmad lihtsalt kinni, kirjutab spordiametnik Madis Iganõmm.
Madis Iganõmm: Raimund Pundi juhtumist (5)
Laste väärkohtlemine pedagoogide poolt on väga tõsine kuritegu mistahes huvihariduse valdkonnas. Me ei tea praegugi selliste juhtumite täpset arvu ega viise, sest need on psüühiliste traumade ja häbitunde tõttu varjatud just ohvrite eneste poolt. Hea näide oli hiljaaegu ETVs näidatud Prantsuse dokfilm «Lõppmäng: murdes vaikusest välja». Filmis joonistus selgelt välja, et sellised asjad saavad toimuda eelkõige kõrgete spordijuhtide teadmisel. Samal kanalil käsitletud Raimund Pundi lugu tekitas samuti hulga samasuguseid küsimusi, mille suhtes ei ole meie kõrged spordiametnikud avalikkusele seni selget seisukohta väljendanud.
Pärast Eesti Treenerite Liidu vastava pressiteate avaldamist võttis mitu spordiinimest küll sõna, aga millegipärast valisid nad poole ja asusid hoopis kaitsma väidetavat pedofiili, mõtlemata selle nähtuse olemusele ja probleemide lahendamisele ühiskonnas laiemalt. Mitme sõnavõtu iseloomulik joon oli see, et neis ei viidatud ohvritele ega arutletud koolikaaslaste tunnete üle, mida väärkohtlemisest teadlik olek neis tekitas.