/nginx/o/2023/08/23/15542391t1hc7b9.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/05/28/13809452t1hf8f5.jpg)
- Intsidenti Ryanair lennuga 7978 on nimetatud erinevalt
- Geograafiliselt kaugemad riigid on kasutanud pehmemaid väljendeid
- Kui lennuk sunniti maanduma pettusega, siis on tegu kaaperdamisega
Sõnadega luuakse reaalsust ja samas antakse sellele ka hinnanguid. See pole midagi uut – see et sama inimene võib olla ühe kommentaatori jaoks vabadusvõitleja teise jaoks terrorist, ei üllata kedagi – vaatepunktid on lihtsalt vastandlikud. Seetõttu on huvitav, kuidas on nimetatud Valgevenes 23. mail toimunud intsidenti Ateena-Vilniuse marsruudil olnud Ryanair lennuga 7978.
Paistab silma, et Euroopa Liidu riigid ja EL juhid on kasutanud jõulisemaid väljendeid kui kaugemal asuvad riigid. Poola peaminister Mateusz Morawiecki ütles: «Tsiviillennuki kaaperdamine on enneolematu riiklik terror»; Ryanairi juht Michael O’Leary nimetas toimunut «riiklikult sponsoreeritud kaaperdamiseks , riiklikult toetatud piraatluseks». Kersti Kaljulaid: «varjamatu riiklik terroriakt, lennukikaaperdamine», lennukikaaperdamiseks on juhtunut nimetanud ka Ursula von der Leyen.
Mõnevõrra nõrgemalt väljendus Prantsuse välisminister Jean Yves LeDrian, kasutades mõistet «ümber suunama»; sama väljendit on kasutatud ka USA presidendi avalduses kombinatsioonis «jõuga ümber suunamine», samas on teole endale antud tugev hinnang eraldi sõnadega - «väljakutse rahvusvahelistele normidele», tegu, mis on «ennekuulmatu» ja «häbiväärne».
Austraalia riiklik avaldus nimetab tegu «sunniviisiliiseks sõjaliseks kinnipidamiseks»; UK välisminister Dominic Raab on kasutanud ühendit «sunniti maanduma» ja nimetas juhtunut «äärmuslikuks teoks».
Bideni pehme sõnakasutus selle juhtumi puhul võib olla tingitud soovist mitte eskaleerida erimeelsusi Venemaaga enne kahepoolset tippkohtumist. 16. juunil Genfis.
Lukašenka on jäänud kindlaks oma versioonile, et lennukil soovitati maanduda Minskis pommiähvarduse tõttu, ja hävituslennuk saadeti välja vaid juhuks, kui side lennujuhtidega katkeb. Lääneriikide samme nimetas Lukašenka oma kõnes «hübriidsõjaks Valgevene vastu».
Kui vaadata kasutatud mõistete tähendusi, siis õhusõiduki kaaperdamine on karistusseadustiku järgi «lennul oleva õhusõiduki juhtimise ebaseaduslik ülevõtmine või õhusõiduki meeskonna vaba juhtimisõiguse ebaseadusliku piiramine vägivalla või pettusega». Mõne riigi jurisdiktsioonis on õhusõiduki kaaperdamise asemel või kõrval samaväärsena mainitud ka õhupiraatlus.
Terroriakti mõistes on kaks kihistust – kõigepealt on tegu objektiivse kuriteoga (näiteks mõrv, kehavigastuste tekitamine, pantvangi võtmine, väljapressimine, ründamine või sellega ähvardamine), ja teiseks peab sellel kuriteol olema eesmärk «tõsiselt hirmutada elanikkonda, tasakaalust välja viia või hävitada mõne riigi või rahvusvahelise organisatsiooni kord või sundida valitsust mõnest teost hoiduma».
Kindlasti oli Ryanairi lennu ümbersuunamine Minskisse pommiähvarduse põhjendusega õhusõiduki meeskonna vaba juhtimisõiguse piiramine, sest avaldatud salvestised kinnitavad, et piloodid muutsid kurssi lennujuhi korraldustele toetudes. Vägivalda ei kasutatud, valdavalt usutakse, et pommiähvardus oli teadlik valeinformatsioon, kuigi tõestada seda vaevalt õnnestub.
Mis puutub sõnaõhendisse «riiklik terroriakt», siis on selge, et igal riigil on monopol jõu kasutamiseks, st kurjategijate arreteerimiseks ja nende süüdi mõistmiseks, sealhulgas hukkamiseks nendes riikides, kus selline karistus on seaduslik. Iga selline riiklik hukkamine või arreteerimine on teatud määral ka hoiatuseks ühiskonnale, st hirmutab inimesi.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et «riiklik terroriakt» on täpne, kui Lukašenka võim ei ole legitiimne. Samuti on täpne ka «kaaperdamine», sest lennuk sunniti maanduma pettusega.
Samas tuleb arvestada, et inimeste karistamine ei ole kuritegu, kui see on korda saadetud vastavalt riigis kehtivatele seadustele ja legitiimse võimuga riigi struktuuride poolt. Aga kui riik teeks midagi, mis klassifitseerub rahvusvahelise õiguse järgi kuriteoks, siis võib rääkida ka riiklikust terroriteost. Kokkuvõtlikult võib öelda, et «riiklik terroriakt» on täpne, kui Lukašenka võim ei ole legitiimne. Samuti on täpne ka «kaaperdamine», sest lennuk sunniti maanduma pettusega.
Tasub ka märkida, et ettevaatlikumad poliitikud ja riigipead on kirjeldanud sündmuse neutraalseid fakte – et tegu oli lennuki maanduma sundimisega ja et seda tehti sõjalise jõu toel – ms kõik oleks vägagi õigustatud, kui pommiähvardus oleks olnud reaalne. Kui selles ei saa aga olla kindel, siis on oma ebakindlust võimalik väljendada eraldi omadussõnadega, mis kirjeldavad sündmuse erakordsust ja mittevastavust rahvusvahelistele tavadele, umbes nii nagu seda on väljendatud Bideni avalduses. Bideni pehme sõnakasutus selle juhtumi puhul võib olla tingitud soovist mitte eskaleerida erimeelsusi Venemaaga enne kahepoolset tippkohtumist. 16. juunil Genfis.
/nginx/o/2021/02/19/13639073t1h0c9b.png)